Nõukogu minister) II Ülevenemaaline Nõukogude kongress: rahu-ja maadekreet, omand kuulus nationaliseerimisele, moodustati nõrgemad võimuorganid, Nõukogude Venemaa. Kodusõda-1918-1920(22). Punaste (enamlased, NSV pooldajad, vaesed, lihtrahvas) ja Valgete(tsaarivõimu pooldajad, mõisnikud, vaimulikud) vahel. Eesmärk: punaste l(NSV kehtestamine kogu tsaari Venemaal, sealhulgas ka Eestis) valgete(endise tsaari Venemaa taastamine).Interventsioon-ühe riigi sissetung teise riigi teritooriumile, eesmärgiga kukkutada sealne võim.Ing, Pr, Usa, Jap. alustasid valgete pooldamist. Alustasid kohalikega intervatsiooni.
m(ee;e)tega rändrüütli näoilmest, liigutustest ja hoiakust välja lugeda, mida peaks ütlema. http://orlau.edicypages.com/ulmejutud/oraakli-surm 2) Laused 1. Sõin täna plohvi. 2. Iga akkord lõi uue meeleolu. Akord- vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla 3. Kõik trantspordivahendid eraldavad heitgaase. Transpordivahendid- liikumisvahend( auto, buss) 4. Kui ta vihaseks sai, hakkas pluffima. Bluffima- strateegiliselt valetama 5. Ärgu siis mingu teiste teritooriumile. Territooriumile- maa-ala 6. Materjaalselt nõrk asutus rohkemat ei suuda. Materiaalselt- materiaalne vara 7. Looduskaitse organisatsioon ei funksioneeri piisavalt. Funktsioneeri- töötama 8. Sõda mõjutab inimesi psühhiliselt. Psüühiliselt - hingeline 9. Garaasis oli apsoluutne kord. Garaazis- panipaik. 10. Võõral tekib kõne juurde aksent. Aktsent- võõrapärane hääldusviis 11. Diskusioonis osales karismatilisi mehi. Diskussioonis mõttevahetus
nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soome-ugri hõimude esindajad tänapäeva Soome territooriumile, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soome territooriumile jõudes jagunesid hõimud: Edela-Soomes suomi, kesk-Soomes - hämelased ja ida-Soomes karjalased. Edaspidise arengu käigus laienes nimetus Soome kogu teritooriumile. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Venemaa Keisririigi poolt. 1743. aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaa Keisririigile osa kagu-Soome territooriumist (hilisem Viiburi kubermang. 1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahuga lepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Britanniavastase kontinentaalblokaadiga, peale millest keeldumist alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille
alistuma."2 Kui 1. septembril 1939 algas teine maalimasõda andis ülemjuhataja korralduse tühustada mere- ja maapiiri valvamist, kuid mobilisatsiooni välja ei kuulutatud kartes, et N Liit võib seda võtta sõja kuulutamisena. Sõja algusega kasvas ka N liidu julltumis. N Liidu lennukid hakkasid piiri rikkuma, eesti poolt oli antud käsk neid mitte tulistada. Millest said siis alguse N Liidu nõudmised Eestile? Üks peamsi põhjusi miks N Liit hakkas nõudma baase Eesti teritooriumile oli see, et 1939 aasta 15. septembril oli Tallinna sadamasse tulnud Poola allveelaev Orzel. Laevale tehti palju erandeid, lubades meeskonnal laeva jääda. Mõne päeva pärast Poola allveelaev kadus sadamast. See oli hea ettekääne N Liidule, et eEesti ei suuda oma territooriumi kaitsat. Punalaevastik saadeti Tallinna alla ja vene lennukid tiirlesid Soome lahe kohal. Kui Eesti Vabariigil olid olemas võimalused N Liidule sõjaliselt vastu hakata
Majanduses ei saa nad eraalgatusega esineda. Võimalik kuuluda ainult ühte erakonda, nn riigiparteisse. Eesti riigi õiguslik areng 19171992 Eesti riigi teke ja eelkonstitutsioonid. Eelkonstutsioonideks loetakse: maanõukogu 15(28.nov) 1917 otsus kõrgeimast võimu 24. Veeb. 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (nn. Iseseisvusmanifest) 4. Juuni 1919 Asustava kogu poolt vastuvõetud Eesti vabariigi Valitsemise ajutine kord. 19. Veebruar tungisid Saksa väed Eesti mandri teritooriumile. 28. Nov 1918 algas Vabadusõda. * Asutava kogu avaistng oli 23. Apr 1919. Asutvakogu peaülesandeks oli põhiseaduse vastuvõtmine. Esimene põhiseadeus võeti vastu 15. Juuni 1920 1920.a. Põhiseaduse sisu kokkuvõtlikulmalt. 1. Ps sätestas demokraatlike kodanikie põhiseaduse bloki 2. Riigivõimu kõrgeimaks teostajaks loeti rahvast (Hääleõiguslikkus tekkis alates 20 eluaastast) 3. Rahavaaõigatuse õigus anti 25000 anti hääleõiguslikule kodlanikule. 4
vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus kohe algas sorediseermine ja eediline puhastus. Poola elanikud saadeti siberisse. NSVLle läänge riigid sõda ei kuulutanud. Pärast poole vallutamist sõlmisid NSVL ja Saksmaa sõprus ja piiri lebingu. Millega jagati hõivatud alad, ning täpsustati mõjusfääride piiri. Üheaegselt Poola vallutamisega hakkas Moskva avaldama surved Balti riikidele nõudes punaarmee baaside rajamis luba nende teritooriumile. Balti maad jäid rahvusvahelisse isulatsiooni ja pidid järele andma. Septemberis ja Oktoobris 1939 sõlmitigi vastavad lebingud ning punaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti, Leedu. Teisiti läks Soomega ka moskva nõudis soomelt baaside luba, kuid soome keeldus. Novmeberi lõpus 1939 läks NSVL Soomele kallale. Algas talvesõda, mis kestis 1940a märtsini. Kallaletungi eest Soomele heideti NSVL Rahvasteliidust välja, tänu erakordeselt karmile talvale, mis raskendas sõja
annaabi.ee 
