alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 30. november - Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. 14. detsember - NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. 1940 12. märts - Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10
sõja korral Nõukogude Liidule vastupanu osutama ja isegi sõjaväe juhtkond eesotsas Earl Gustaf Emil Mannerheimiga pooldas järeleandmist Moskvale, keeldus parlament lepingut sõlmimast. Seepeale lavastas Nõukogude Liit 26. novembril Mainila külas Karjala maakitsusel piiriintsidendi, tühistas mittekallaletungilepingu ja katkestas diplomaatilisel suhted. 30. novembril 1939 alanud Punaarmee sissetung Soome vallandas Talvesõja. Vallutatud Terijoe linnas (praegune Zelenogorsk) moodustas Kominterni juhtivtegelane Otto Kuusinen Moskva ettekirjutuste kohaselt nukuvalitsuse. Terijoe valitsus kuulutas välja Soome Demokraatliku Vabariigi ning sõlmis Nõukogude Liiduga sõpruse ja vastastikuse abistamise lepingu. Moskva püüdis esialgu jätta muljet, nagu oleks Soomes käimas kodusõda, et saada enda poolele 1918. 3 aasta kodusõjas punaste poolel võidelnud soomlasi
Saksmaaale eksporditi rauda; Kehtestati kontroll ajakirjanduse üle; Saksa vägedel lubati läbida Rootsi alasid; Pärast sõjaõnne pöördumist Saksamaa kahjuks lõpetas Rootsi sakslaste varustamise; En svensk tiger- rootsi on vait ei kobise Sõjapõgenikud Rootsi saabus sõja ajal üle 400 000 sõjapõgeniku; Eesti, Läti, Soome; Soome 1939 ebaõnnestusid SoomeNSVL läbirääkimised; Talvesõda 30.11.193913.03.1940; ,,Terijoe valitsus" -Otto Ville Kuusinen; Simo Häyhä Valge surm (Soome tuntuim Snaiper) (Tema tegevused on paljud legendid) Rahulepingu tingimused peab loobuma 3 maa osast ja Soome lahe saartest; Risto Ryti president 19401944; Vaherahu perioodil 19401941 otsustas Soome sõlmida tihedamaid sidemeid Saksamaaga; 25.juunil.1941 algas Jätkusõda; Soome eesmärk Saada tagasi Talvesõjas kaotatud alad;
30. november 1939 1940 12. märts 1940 Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV lepingut sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 14. detsember 1939 9. aprill 1940 NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus,
annaabi.ee 
