Kui talvel linnuke aknale istub, peab talle süüa andma, muidu sureb keegi perekonnast (Türi) Ei pea viimast viljapead põllu pealt ära noppima: taevaaluste linnujagu peab alles jääma. (Kaarma) Varblasi ei tohi eemale peletada, veel vähem kinni püüda või surmata see toob otsekohe suurt lambaikaldust. (Kadrina) Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!" (Kadrina) "Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis
Ümbert see ilma ilusa marti, marti, Kaugelt see kuu kõvera, marti, marti, Tagant taeva tähtesida, marti, marti. Mardid tulevad käsijalgu kokku lüües ja kepseldes sisse. Mardiisa jalapõrutuse peale tõmbuvad mardilapsed koomale ja alustavad laulu, igas suunas kummardades. Mõne mardilapse kummardus võib üle minna kukerpalliks. Teretuslaul: Teretere perekene, marti, marti. Tere pere pihlakane, marti, marti. Tere pere remmelgane marti, marti. Elu heinakõrsiline, marti, marti. Laulu ajal moodustavad mardid kaare ümber pererahva. Laulmise ajal kummardavad kõik. Mardiema võtab küünla ja annab peremehe kätte. Mardiisa : See tuli teie käes on esimeseks märgiks eeloleva aasta kevadest. Laske tal veidi aega põleda kõigil
Traditsioon tekib praeguses hetkes, tuginedes siiski minevikust teada olevale põhjale. Näiteks kui eestlased said oma talu, siis olid nende mälestused tugevamini säilinud ja ulatusid kuni Põhjasõjani. Need, kellel oma talu polnud, ei mäletanud enam nii hästi oma suguvõsa pärimust. Traditsioon on süsteem teadmisest, kuidas peab olema. Selle väljendus on samuti traditsiooniline võte: nt teineteise tervitamine on traditsioon, selle väljendus on nt ,,teretere vana kere". Traditsioon peab tunduma otstarbekas, muidu ta kaob. 2) stereotüüp mõtteline, mentaalne nähtus, ühtekuuluvustunnet (identiteeti) näitav väline märk. Tekstis kvalitatiivne (tähendust kandev, mitte statistiline) korduvus. vormelid. = sõnalised korduvad elemendid regilaulus. Teaduslik termin mitteteaduslikule suhtumisele. Mr Tiiu Jaago (!). Stereotüüp võimaldab end
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. S...
kõneleja jätkata, kuni esile tuleb mõni muu 2) Kui esimeses võimalikus siirdekohas ei kasutata reeglis 1a ega 1b, vaid kasutatakse reeglit 1c, hakkab reeglistik 1a1c järgnevas võimalikus siirdekohas uuesti tööle Naaberpaarid (uuritakse, sest kultuurid on nii erinevad) esinemist vestlutes Küsimusvastus küsimustele eeldatakse vastuseid A. Kumb variant sulle rohkem meeldis? B. Esimene. Tervitus vastutervitus A. Tere! B. Teretere! Ettepanek nõustumine/mittenõustumine A. Lähme õhtul kinno! B. Olgu, lähme Sotsiolingvistika Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. Empiiriline uuring kogutakse andmed ja siis analüüsitakse seda Variatiivsus geograafiline sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass) situatsiooniline (stiil, formaalsuse aste) Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt (teatud sotsiaalseststruktuurist lähtuv variant
annaabi.ee 
