Väljas kohtus ta sõpradega ning nad läksid koos kinno. Sprade seltsis oli ka Eda, kes Aarnele väga meeldis, kuid Eda ajas liini juba Tiiduga. Tädi Ida juurde jõudes soovis ta esimese asjana välja minna. Värsket õhku hingama. Aarne kurvastas üsna tihti tädi Idat. Kord oli Aarnel tüdrukutega jama ja koolis probleemid. Ta ei õppinud koolis. Klassijuhataja Karneliga oli neil konflikt. Koridori peal vastu tulles ei teretanud nad kordagi. Aarnele hakkas ka Maia meeldima. Tüdruk joonistab väga hästi, kuid tal pole seda julgust nii palju. Kord võtab Aarne ta käeotsa ning viib oma sõbra juurde näitama. Kõik on ühel meelel, et temast võib asjagi saada. Maia teeb seda kõike Aarne pärast, sest ta armastab seda poissi väga. Kodus ei saanud probleemid otsa. Tädi Ida süüdistab kõiges Aarnet. Kui asjad natukenegi paremuse poole liiguvad, siis rikub miski jälle ära. Seekord oli tädi Idal
Kooli hirm. Esimesed hommikused päikesekiired jooksevad võidu, et tuua rõõmu ja valgust, paidates oma pehme soojuse ja säraga.Kergelt, tõstsin siis uniselt pea, ning kissitasin silmi, et harjuda valgusega. Tüdruku juuksed olid sasitud ning meik üpriski laial, kuid viivuks ta tõusis. Kadri pani ennast valmis, jõi viimse tilga teed ja hakkas minema. Kõik oli veel hästi kuni tüdruk jõudis kooli õue. Mitte üksgi hing ei teretanud teda. Tüdruk ei saanud aru hetkel, mis toimub. Miks kõik teda salgavad? Ta liikus aegalaselt garderoobi poole, kuid siis tuli võimukas tüdrukute punt. Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasja?"
Empaatiat hindasid punktid 3, 11, 13 ja 16. Väide 3 hindas oodatuse tunnet poodi sisenedes. Lõheks osutus -2,3, sest keegi ei märka klienti sisenedes. See on tingitud ka sellest, et sissepääsu juures ei ole eriti müüjaid, kes tervitada saaksid. Kõige suurem oli lõhe ootuste ja tegelikkuse vahel väide 11, kus hinnati kassas ,,teretamist". Ootus oli 6,6 ja tegelikkus poole väiksem ehk 3,3. Selgus, et müüja tervitas üldjuhul siis, kui klient oli ise esimesena teretanud. Väide 13, kus hinnati tähelepanu osutamist kliendile saadi lõheks -2,7. See tuleneb arvatasti sellest, et müüjatel on pidevalt kiire ja kliendiga suhtlemiseks aega ei jätku. Kõige enam kattusid ootused ja tegelikus väite 16 juures ehk sooduskaardi küsimine enne ostu. Lõheks ostus -0,7, mis näitab, et üldjuhul müüjad siiski küsivad sooduskaarti enne ostusooritamist ise. Kindlust hindasid väited 8, 17, 19 ja 21. Suureks üllatuseks ei olnud kõik riknenud
, tihti nähakse sarnasust seal, kus see puudub Empaatia- võime elada sisse teise inimese sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohast, mõistan teda, talle emotsionaalselt kaasa elada, naised on empaatilisemad kui mehed. Reflektsioon- protsessi osaleja teadmine, kuidas teda tajub teine, mulje jätmine varjutab muu, sest tahetakse jätta endast võimalikult hea mulje. Kasuaalne atributsioon- teise inimese motiivide ja käitumise omistamine, tekib oht teha vääri järeldusi ( ta ei teretanud mind, järelikult on vihane) 32.Peresünnitus: Poolt vastu, emaks-isaks kujunemine mees on kaasosaline sünnituse juures, lapse isa viibib sünnituse juures. Poolt, sest siis saab ka ise luua lapsega kohese kontakti, ning on ka emotsionaalne. Samas mõned on nõrganärvilise, neil võib halb hakata või ära minestada. Kui nad on koju jõudnud, siis algab lapsega tugeva emotsionaalse sideme loomine. Vanemad peavad harjuma uue rolliga, ning elurütmiga, päevad on täis õnne kui ka väsimust
sa oled loll, räägid rumalusi vms.); Kas kellaga siga ~ krapiga emist ~ ... nägid? (irooniline vihje sellele, kes töötajast jõudu soovimata möödub); Kas kobised sa ise või kobiseb su nahk (või liigutab tuul su papist lõugu)? (norimisvormel); Kas sa klaassepa poeg oled ~ läbi paistad? (kes valge ees seisab); Kas sa selle suuga sööd ka? (ropendajale); Kas silgud otsas? (nohisejale); Kas tahad kivi tõsta või rinda pista? (norimisvormel); Kas tere jäi taha tulema? (sellele, kes ei teretanud); Kes sind teretas, et sa oma mütsi kergitasid? ~ Kes sulle putru pakkus?(soovimatule vahelerääkijale vm. sekkujale); Kuhu me risti teeme? (kui tuleb keegi haruldane v. juhtub midagi ebatavalist); Mis sa leidsid? (komistajale või kukkujale); Mis sa sööd, et nii tark oled? (kui keegi püüab tark näida); Mis tanuriie maksab? (kui särk püksist väljas); Palju vile uuelt maksis? (sobimatus kohas vilistajale); Saapad, kus te mehe viite? ~ Müts, kuhu sa...? vms
annaabi.ee 
