Mis on polüestrid? Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Seega polüester on sünteetiline kiud, ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüester leiutati? Küllastumata polüester (UPR) ehk klaaskiudude valmistamiseks kasutatav materjal on patendeeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt aastal 1942. Polüestri kasutamine? Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterja...
nailonsukad. Polüamiinidest tehakse ka valatud esemeid ja muid plastmasstooteid. Kevlarkiu tõmbetugevus on 10x suurem kui nailonil, seetõttu valmistatakse sellest kuumuskindlaid veste. kevlar: nailon -6: Polüestrid saadakse harilikult dikarboksüülhapete ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. Tuntuim polüester on lavasaan(terüleen, dakron), benseen-e,4-dikarboksüülhappe(tereftaalhappe) ning etaandiooli polüester. Lavasaanist valmistatakse sünteetilist kiudu. Seesama e. polüeteentereftalaat(PET) teeb joogipudeleid. Polükarbonaadid on väga tugevad, läbipaistvad ning keemiliselt püsivad polümeerid. Neist valmistatakse optilisi läätsi, arstiriistu, hambaproteese jpt hinnalisi tooteid. Bakterid jm mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning sellepärast lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Biolagunev e
nitriilkiud massiprotsenti on korduvalt akrüülnitriillüli. Kasutatakse tihti villa asendajana. Kaubanimetused: dralon, orlon, dolan, dunova, acribel. Polüamiidkiud -"- , mille ahelas kordub amiidrühm CO-NH-. Amiidühenditest on vähemalt 85% ühendatud atsükliliste või alitsükliliste lülidega. Kaubanimetused: nailon, perlon Polüesterkiud -"-, mille ahelates on vähemalt 85 massiprotsenti diooli ja tereftaalhappe estreid. Kaubanimetused: diolen, trevira, dacron, tergal. Polüpropeen- Kiud küllastunud atsüklilise süsivesiniku lineaarsetest kiud makromolekulidest, mille igal teisel süsinikuaatomil on isoasendis metüülrühm. Kaubanimetus: meraklon Polüuretaan- Kaubanimetused: lycra, dorlastan, elasthan. kiud Sidused Atlass-sidus Üks kolmest põhisidusest, kus lõngade minimaalne arv mustrikorras on 5
Loodusliku kautsuki monomeeriks on isopreen (2-metüülbuta-1, 3-dieen), mis on cis- polüisopreen, mis sisaldub hevea mahlas (lateksis). Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Polüestrid Tehnikas on suur tähtsus polüestritel. Need on polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükendensatsiooni teel. Tuntuim polüester on lavsaan (terüleen, dakron), benseen-1, 4 dikarboksüülhappe (tereftaalhappe) ning etaandiooli polüester. Lavsaanist valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmesuguseid tekstiilitooteid. Polüestrist tehismaterjale toodetakse hiigelkoguses. Nagu paljudki teisedki kunstlikud ained, on nad loodusele võõrad. Bakterid ja muud mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning seepärast polüestrid lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Nii aga saastatakse keskkonda kile, riide, anumate ja muude jäätmetega.
tüüpi monomeeridel. X võib siin olla üksik aatom, nagu kloor polüvinüülkloriidis, või aatomite rühm, nagu metüülrühm polüpropüleenis. Tulemuseks on rida polümeere üldvalemiga -(CHXCH2)n-. Kondensatsioonipolümerisatsioon- Kondensatsioonipolümeere saadakse kondensatsioonireaktsioonide tulemusena. Tüüpiliseks näiteks on siin polüestrid, mida saadakse dikarboksüülhapete ja dialkoholide kondensatsiooni tulemusena. Näiteks tereftaalhappe ja etüleenglükooli kondensatsioonil saadakse polüetüleentereftalaat. Kondensatsioonireaktsioon saab toimuda ainult funktsionaalrühmade osalusel ja seetõttu on siin ahela hargnemised palju haruldasemad kui liitumispolümeerides. Tänu sellele saab siin ka polümeeridest paremaid kiudusid. Kuna aga iga happe ja alkoholi paar saab olla ahela initsiaatoriks, saadakse siin reeglina lühemad ahelad. Amiinide ja karboksüülhapete kondensatsioonil saadakse polümeere, mida tuntakse
CH3 CH3 2,2-bis(4'-hüdroksüfenüül)-propaan ehk bisfenool A ja süsihape Tegelikult ei ole lähteaineks süsihape, vaid selle klooranhüdriid, fosgeen (COCl2). 8. Lavsaani ( CH2 CH2 OOC COO )n võiks valmistada benseen-1,4-dikarboksüül- happe ehk tereftaalhappe ning etaandiooli polüesterdamisega. Tehniliselt on osutunud otstar- bekamaks kasutada dimetüülftalaadi ( H3 COOC COOCH 3 ) ümberesterdamist etaan- diooliga ja sellega kaasnevat polükondensatsiooni: n CH3 OOC COO CH3 + n HO CH2 CH2 OH ( CH2 CH2 OOC COO )n + n CH3 OH 9
2CH2 = CH2 + H2SO4.............(CH3CH2O)2SO2 Tereftaalhape Dimetüültereftalaat autoklaavi. Etüleeni konversiooni aste on ca 10-30%. Tekkinud estrid (monoester hüdrolüüsub paremini) Polümerisatsioon on kaheastmeline protsess. Algul Vajalik on hea segamine ning soojusläbikanne, kuna hüdrolüüsiti vees umbes 2 tunni jooksul ja 60-70 C saadakse tereftaalhappe esterdamisel nn ester reaktsioon on tugevalt eksotermiline. Reageerimata juures: monomeer: etüleen eraldatakse polymeerist kõrgsurveseparaatoris ja CH3CH2OSO3H + (CH3CH2O)2SO2 + HOOCC6H4COOH + 2CH2OH · CH2OH = retsirkuleeritakse . Kuum PE lastakse labi ekstruuderi