Maareform ja kolhooside loomine Sissejuhatus Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus. Senise majandussüsteemis lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941) ning jätkus sõja- aastatel. Kuid lõplikult purustati omariikluse ajal välja kujunenud väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mil koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu stalinlikku majanduspoliitikat. Maareform Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis viidi põhijoones lõpule juba 1945. a kevadeks. Täiendamine ja parandamine jätkus siiski 1947. a suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. Samuti võ...
talupoegade massiline ,,vabatahtlik" kolhoosidesse astumine. Miks tõi kollektiviseerimine kaasa põllumajanduse allakäigu ja maaelanikkonna vaesumise? Maksukoormus suurendati; Igal aastal pidid kolhoosid andma riiginormina ära enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Et kuidagi ära elada, pidid nad oma isiklikul maalapil kõvasti tööd rabama; Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. Põldude viljakus kahanes ning kariloomade arv ja teraviljasaagid langesid tunduvalt. Missugused maaeluga seotud muutused 1950. ja 1960. aastatel leevendasid kollektiviseerimisega kaasnenud kriisi põllumajanduses ja muutsid elu maal taas inimväärsemaks? 1953.a alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse; 1954.a hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas;
rohkem kivine A´´ õhematel 5 6 t ha-1, V boniteedi klass , hp. 25 A) väga õhukesed K´: A<10 cm A´+A´´ 10 20 cm tüsedamatel 10 12 t ha-1, I II b. Kl, hp. 50 B) õhukesed K´´: A 10 20 cm A´+A´´ 10 30 cm Teraviljasaagid: C) keskmise sügavusega K´´´A 20 30 cm A´+A´´ >30 cm õhematel 15 16 ts ha-1 D) sügavad K´´´´ A>30 cm A´+A´´ >30 cm tüsedamatel 25 27 ts ha-1 Kartulisaak:
Peale 1949. a märtsiküüditamist inimesed hakkasid vabatahtlikud astuma kolhoosidesse. 1952. aastaks olid kõik talud kollektiviseeritud. Esialgu olid väikekolhoosid, kus olid naabrid ning tavaliselt nende seast valiti kolhoosi juhi, kuid läbiaja hakati ühendama kolhoose üheks ning valitsus määras kolhooside juhiks tundmatud isikud. Olukord oli väga halb põllumajanduse perspektiivist. Põldude viljakus langes (Ei jõutud põldu künda), kariloomade arv ja teraviljasaagid langesid. Sundindustrialiseerimine: ENSVs oli hea tegeleda industrialiseerimisega, kuna sõjaajal infrastruktuur sai kannatada kõige vahem ning siin oli väga palju oskustöölisi. Industrialiseerimine oli väga hea põhjus miks tuua võõrtöölisi sisse ja muuta etnilist koosseisu kirjuks. ENSVs põhilisteks tööstus valdkondadeks sai põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Tööstustööliste arv kasvas 5 aastaga 26 000'lt 81 000'le. Investeeriti
annaabi.ee 
