Koostas: Andrus Saartok Brändi on kääritatud viinamarjadest, veinist või veinitööstuse jääkidest destilleeritud ja tammevaadis laagerdatud alkohoolne jook, mis reeglina sisaldab umbes 40 (35% - 60%) mahuprotsenti alkoholi. Valmistamine Rääkides konjakist ja brändist, tasub tähele panna - nende jookide baasiks ei ole teraviljapiiritus, vaid piiritus, mida saadakse viinamarjadest. Calvados`e baaspiiritus saadakse aga õuntest. Slivovitz`i oma aga sootuks ploomidest. Meelde tasub jätta ka väide - kõik konjakid on brändid aga mitte kõik brändid ei ole konjakid. Mida see tähendab? Väide, et kõik konjakid on brändid aga mitte kõik brändid ei ole konjakid, tuleneb põhimõttest, et konjakit võib valmistada ainult ühes kindlas piirkonnas Prantsusmaal - Cognac`i piirkonnas. Ajalugu
Valmistamine Absindi valmistamine toimub kahes sammus. Kõigepealt leotatakse taimi ning taimeekstrakte, millest traditsioonilistes retseptides peamisteks kolmeks on koirohi (Artemisia absinthium), apteegitill (Foeniculum vulgare) ja aniis, mitu päeva (olenevalt retseptist) kanges lähtealkoholis. Kvaliteetsetes jookides on lähtealkoholiks enamasti viinamarjadest saadud piiritus, odavamates aga peedi- või teraviljapiiritus. Pärast leotamist destilleeritakse saadud vedelik. Kvaliteetsemaid absinte lastakse seejärel veel vananeda, olenevalt tootjast mõned kuud kuni aasta. Lõpuks lahjendatakse suure alkoholisisaldusega destillaati veega, vastavalt soovitud kangusele. Peale destilleerimise tehakse mõnesid absinte ka taimede eeterlike õlide ja alkoholi seguna, üritades nii järele teha "õige" absindi maitset. Nii tehakse näiteks enamik Tsehhi absinte.
looduslikke komponente, millest tähtsaim on kadakamari. Dzinni valmistamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Üks neist on 'Cold Compounding' (külm segu) - see on lihtne protsess, mille käigus maitsestatakse aluspiiritust erinevate taimsete ekstraktide ja õlidega. Tulemuseks on üsna lahja ning ühekülgne dzinn, kuna looduslikke maitsetaimi ei lisata. Beefeater kasutab meetodit 'Steeping' (leotamine), mille tulemusel valmib kompleksne ning huvitav dzinn. Teraviljapiiritus valatakse destillaatorisse koos taimede seguga, mis jäetakse piirituse sisse ligunema (imbuma), Beefeateri puhul 24 tunniks. Seejärel kuumutatakse segu õrnalt ning järgneva 8 tunni jooksul toimub destilleerimisprotsess. Tulemuseks on maitsestatud piiritus - dzinn. Dzinnide erinevused tulenevad retseptist, taimede valikust, teraviljapiirituse kvaliteedist, erinevatest destilleerimismeetoditest ning destilleerija oskustest. Kolm põhilist
hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaatide vedamine mitme maa ja mere taha ülearu tülikas, kokkukuivatatult ehk nö tihendatult võttis sama joogipoolis mitu korda vähem ruumi, säilis paremini ning muutus aja jooksul järjest maitsvamaks. Valmistamise eripärad Rääkides konjakist ja brändist, tasub tähele panna - nende jookide baasiks ei ole teraviljapiiritus, vaid piiritus, mida saadakse viinamarjadest. Calvados`e baaspiiritus saadakse aga õuntest. Slivovitz`i oma aga sootuks ploomidest. Meelde tasub jätta ka väide - kõik konjakid on brändid aga mitte kõik brändid ei ole konjakid. Mida see tähendab? Väide, et kõik konjakid on brändid aga mitte kõik brändid ei ole konjakid, tuleneb põhimõttest, et konjakit võib valmistada ainult ühes kindlas piirkonnas Prantsusmaal - Cognac`i piirkonnas. Applejack
annaabi.ee 
