Omavalitus säilis ka linnadel. Kuid poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud. Kodanikuõigusi jagas raad. Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldades samal ajal tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Põllumajandus: Peamiseks põllumajanduse taastamiseks sai teraviljakaubandus. Uueks suureks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud ligi 50000 liikmeline Vene sõjavägi. Tänu maasisesele suurele tarbimisele keelati väljavedu ning sellega hind kõvasti ka langes ja sõjaväele sai süüa odavamalt. Peamiseks Venemaale veatavaks kaubaks oli viin. Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti viidi Venemaale. Sellega sai alguse ka ulatuslik loomakasvatus mõisates. Talurahva olukord Vene võimu ajal: Talupojad üritasid tagakiusamise vastu abi leida Peterburist. Ühel
tsaarile · kindralkuberneri abiks said valitsusnõunikud · 3 rüütelkonda · justiitskolleegiumid Peterburis aadlike õigused · kammerkontor kaubanduse reguleerimine · linnade omavalitsustes säilis keskaegne töö · aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, kus olnutel olid majanduslikud ja poliitilised privileegid Majandus · oluliseks sai teraviljakaubandus · peamiselt veeti Venemaale viina, samuti viidi sinna härgi · väljaveos olulised vili, metsamaterjal, lina; sisseveos olulised sool, tubakas, ka lukskaubad · 1734 Räpina paberivabrik · hakkasid tekkima manufaktuurid · 1739 Roseni deklaratsioon · talupoeg pärisori · mõisnik võis pärandada, vahetada, müüa · piiramatu kodukariõigus · maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisas tööd ASEHALDUSKORD
Vene aeg, Balti erikord: ● Restitutsioon- aadlike eesõiguste taastamine, neile maade tagasi andmine; ● Balti erikord: ○ senised seadused ja maksukorraldus; ○ luteri usk; ○ saksakeelne asjaajamine; ○ tollipiir Venemaaga. ● Halduskorraldus: ○ kindralkuberner; ○ rüütelkonnad, aadlimatriklid (aadlike suletud nimekirjad); ○ linnade omavalitsus. ● Majandus: ○ teraviljakaubandus: ■ vili-viin-praak (viina tootmisel tekkinud jäägid)-härjad-sõnnik-vili. ○ pärisorjus: ■ 1739. aastal Roseni deklaratsioon (eestlane on olnud, on ja jääb orjaks). ○ kaubandus: ■ välja: ● vili; ● puit; ● lina; ● kanep. ■ sisse: ● sool;
Halduskorraldus Kindralkuberner - pärit välismaalt, ei sekkunud riigiasjadesse + Baltisakslaste kaitsjad Rüütelkonnad Justiitskolleegium- tegeleb baltisakslaste õigustega Kammerkontor- nö kaubanduskoda, kaitses baltisakslaste majandushuve Aadlimatriklid- aadlike nimekiri, kuhu kantud aadlikele kuulusid kõik õigused + Linnade omavalitsused- raad Teraviljakaubandus + Vili viin praaga härjad sõnnik - vili Pärisorjus + 1739. aastal Roseni deklaratsioon- eesti taluporg, koos oma ihu ja hingega, kuulub mõisnikule Mõisnik võis talupoega osta, müüa, vahetada, kinkida, pärandada Talupoja varandus kuulus mõisnikule Mõisnik võis piiramatult määrata koormisi Talupoja karistamine on mõisniku, mitte riigi asi
annaabi.ee 
