vulkanismi ja maavärinaid.maastikke on mõjutanud inimene metsade maharaiumine, loomakarjatamine.levinud on huumusrikkad pruunmullad.taimedest kasvavad: küpressid,piiniad, õlipuud.vahemeremaade idaosale on tüüpiline kõvaleheline taimkate,kus puurindes kasvavad:õlipuud, pistaatsiad, eukalüpt , seedrid ja jaanileivapuud.paljude puudelehed on jäigad ja kaetud vahakihiga.(seal on peamine taimekasvuaeg talv .) VAHEMERELISTEL ALADEL ON TÄHTSAMATEKS TERAVILJADEKS: NISU JA MAIS . Sobivatel mäeorgudes laiuvad viinamarja ja teeistandused apelsini, mandariini, sidruni, virsiku ja mandlipuude salud.
tehti ka muid talutöid. Talvel hoiti seal loomi, tavaliselt hobuseid. Seda suurt ruumi kasutati vajadusel peopidamiskohana. Mida aeg edasi, seda rohkem tehti ruume ja kõrval maju. Talvel tehti peamiselt käsitööd. Igaühel olid omad tööd meestel tavaliselt põllutööd, metsatööd. Naistel oli toit, loomad, riided ja lapsed, juhtus ka, et pidi olema põllutöödel.Vanim maaharimisviis oli alepõllundus. Parema saagi saavutamiseks jäeti maa puhkama ehk kesaks. Vanimateks teraviljadeks oli oder ja nisu. Hiljem hakati kasvtama kaera, peamiselt loomadele.Kõige raskem töö oli suve lõpul ja sügisel oli rehepeks. Töö läks kergemaks kui hakati taludesse muretsema rehepeksumasinaid. Teine raske töö oli loomakasvatus. Töö ja veoloomadeks olid hobused ja härjad. Oli ka teisi loomi, näiteks lehmad, nad andsid piima. Mida aeg edasi, seda paremaks läks ka loomakasvatus tuli rohkem loomi ja elu oli parem.Kolmas raske töö oli heinategu.
Ettevaatlikum tasuks olla värviliste aedviljadega nagu näiteks peet, porgand, kaalikas ja naeris, sest mõnele lapsele võivad need põhjustada allergiat. Püree andmist tuleb alustada ühe lusikatäiega päevas. Uue toiduga harjumine võib aega võtta kuni nädal. Kõik mis juurde antakse, peab olema kindlasti lusikast või tassist. Last tuleb hakata harjutama ka puuviljadega või marjadega. Eelistada võiks muidugi kodumaiseid õunu, pirne ja metsamarju. Esimesteks teraviljadeks võiks olla riis, tatar, hirss ja mais. Seejärel alles kaer, rukis ja oder ning kõige viimasena nisu. Kui neid kõiki on antud, siis sobib juba anda jogurtit ja munakollast. Liha võib hakata andma 6-7 kuuselt. Sobib andmiseks taine sea-, vasika-, looma-, lamba- ja kanaliha. Võib aga meeles pidada, et täisväärtuslikum on siiski punane tailiha, kuna selles on umbes kolm korda rohkem rauda kui valges lihas. Toitumine teisel eluaastal
Heinamaale mindi kogu perega tööle tihti mitmeks päevaks ja seal tehti ka sooja sööki. Moona võeti kaasa kasetohusugadest punutud märsiga. Sinna pandi leib, ovaalsetes kaanega todukarpides soolasilgud, või jm. 3-5-toobises trummikujulises lähkris oli kali, taar või piim, mida kõrvale rüübata. Heinamaale ja põllule võeti suppi, silku, hapu- ja kohupiima kaasa ka suurema, kuni 10-toobise länikuga. [] Teraviljatoidud Otra, nisu ja hirssi peetakse vanemateks teraviljadeks []. Kaer läks eeskätt hobustele söödaks. [] 8 Odratoitude söömine Eestis ulatub kaugele maaviljeluse algaegadesse (kuskil 6.-8. sajandist). Eestlaste toidulaual püsis terviljatoit olulisel kohal 19. sajandini. Vanimaks võib pidada terarooga (uhmris kestadest puhtaks tambitud odrateradest, keedetud). Odratangudest ja jahust keedetud puder ja leem oli kogu maal armastatumaid sööke. Odrajahust tehti käkke,
annaabi.ee 
