ulatuses imporditi seda Põhjamaadest, Venemaalt ja Eestist. Energia puhasimport kasvas Soome statistikaameti andmetel aastaga 26 protsenti tänu soodsatele veeoludele Põhjamaade hüdroelektrijaamades. 1 protsenti elektritootmisest tuli taastuvatest energiaallikatest, pool sellest moodustas hüdroenergia ja teine pool puit, 33 protsenti tootmisest tuli tuumaenergiast, 21 protsenti fossiilsetest kütustest ja 5 protsenti turbast. Mullu toodeti Soomes ühtekokku 67,7 teravatt- tundi energiat ehk 4 protsenti vähem kui aasta varem, tarbimine kasvas samal ajal ühe protsendi 85,1 teravatt-tunnini. Siinset majandust puudutab see sellega, et Eesti saab energia ekspordiga riigile kasumit. Pika perioodi tagajärg võib olla miinimumpalga tõus. 6.Swedbank: Eesti majanduskasv aeglustub sellel aastal 1,6%-ni Swedbank märgib oma uuendatud majandusprognoosis, et viimastel kuudel on euroala
Olgugi, et talvel suudavad kollekrotid püüda kinni soojust, ei taga see sama tulemust, mis on väiksematel laiuskraadidel ekvatoori poole. Seega pole Eestis päikesepatareide kasutamine efektiivne, vaid tuleks eelistada soojuspumpasid. Soojuspumbad on efektiivsed, keskkonna sõbralikud ja neid on mugav kasutada. Ainuüksi jääb Rootsis aastas põletamata kaks miljonit kuupmeetrit kütteõli, keskkonda laskmata 3,8 miljonit tonni süsihappegaasi. Kokkuhoitud elektrienergia 15 teravatt-tundi vastab kahe jõujaama aastatoodangule. Naaberriigis Soomes hoitakse aastas kokku 300 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat ja loodusesse jääb paiskamata 100 000 tonni süsihappegaasi kuna soojuspumbas puudub põlemisprotsess, jääb põlemata ka märkimisväärne kogus hapniku. Kahjuks ei ole soojuspumbad Eestis väga levinud, kuid õnneks on inimesi kes muretsevad kekskonna heaolu pärast ja kasutavad soojusenergiat säästlikult. Need
täitma ilma keskkonda oluliselt kahjustamata või kalleid tehnilisi lahendusi rakendamata. Pealegi on praegusaegsete tuumajaamade võimsus Eesti elektrisüsteemi tarbeks liiga suur. Nii jääbki Eestile taastuvatest energiaallikatest üks võimalus- tuuleenergia kasutuselevõtt (Lahtvee 2003). Mõnede tuuleressurssi uurijate väitel saaksime toota poole vajaminevast elektrist tuulegeneraatoritega, mõned arvavad isegi, et tuuleenergia potentsiaal Eestis ulatuks üheksa teravatt-tunnini aastas. Muidugi ei saaks me koheselt üle minna tuuleenergia kasutusele. Tuuleenergia võiks põlevkivi samm-sammult asendama hakata, aga vaid siis, kui riik ja tarbijad seda soovivad. Selleks on vaja kaotada subsiidiumid, mis toimivad energiasektori heitmetele kehtestatud madalamate taastetasudena. Tuleks kehtestada põlevkivile ja teistele fossiilkütustele süsinikuemissioonipõhine aktsiisimaks sellisel tasemel, et kaudsed
töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Kanada on suuruselt viies energiatootja maailmas ning toodab umbes 6% kogu maailmas kasutatavast energiast. Sealhulgas on Kanada maailma suurim loodusliku uraani ja ka hüdroenergia tootja, moodustades kolmandiku kogu maailma uraani- ning 13% hüdroenergia toodangust. Samuti oluline nafta, maagaasi ja kivisöe tootja. Kanada tootis aastal 2010 kokku 4 624 TWh (teravatt-tundi) energiat, mis on 143 MWh energiat ühe inimese kohta ning eksportis sellest 1741 TWh ehk 38%. Kanada energiaekspordist 98% moodustab eksport USA-le. Samuti ekspordib Kanada märkimisväärses koguses uraani ja kivisütt Aasiasse, Euroopasse ja Ladina- Ameerikasse. Peamised söe ja naftaväljad asuvad Lääne-Kanadas, eriti Alberta provintsis, kaugel peamistest asustus ja tööstuspiirkondadest Ontarios ja Quebecis.
ja Põhja-Ameerikas kasutatakse ära ~60%, Aafrikas ~7% olemasolevast ressursist). Energia mõõtühikud: Energiamõõtmise standardühikuks on 1 dzaul (J) mõõta saab ka ühikuna 1 vatt-tund (Wh) 1 vatt-sekund = 1 dzaul; 1 vatt-tund = 3600 dzauli. Suuremate energiakoguste puhul kasutatakse järgmist lühendatud kirjaviisi: 1 kWh üks kilovatt-tund (1000) 1 MWh üks megavatt-tund (1 000 000) 1 GWh üks gigavatt-tund (1 000 000 000) 1 TWh üks teravatt-tund (1 000 000 000 000) 1 PWh üks petavatt-tund (1 000 000 000 000 000) Millised tegurid on määravad hüdroelektrijaama? rajamisel. 1. Veerikkad või suure languga jõed (vooluhulk, voolukiirus, jõe lang, jõe langus, jõe veereziim). 2. Piisava elektritarbimise olemasolu (suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele transportida; elektrijaam rajatakse energiamahukate ettevõtete lähedusse). Maailma suurimaid hüdroenergiat tootvad riigid? Suurimad hüdroelektrijaamad?
Kui 10% taastuvaid allikaid transpordis on kõikidele EL liikmesriikidele ühteviisi kehtiv kohustus, sõltumata riigi rikkusest või suurusest, siis üle-Euroopaline 20%-ne taastuvenergia kohustus on liikmesriikide vahel ära jagatud. Eesti kohustus on tagada, et aastal 2020 tarbitakse 25% energia summaarsest lõpptarbimisest taastuvatest allikatest toodetud energiast. 2012. aasta jooksul toodeti taastuvenergiat 1,37 teravatt-tundi ning toodang kasvas võrreldes 2011. aastaga 18%. Kõige suurema osa taastuvenergia toodangust andis biomass, mille toodang kasvas kogu aasta arvestuses 15 protsenti ja moodustas 880 gigavatt-tundi. Tuulest toodetud taastuvenergia kogused kasvasid 23 protsenti. (Eesti Taastuvenergia Koja kodulehekülg 24.03.2013) Joonis 2. Taastuvenergia osatähtsus Eestis 2011 aastal. 10 2.1
annaabi.ee 
