katastroofile, ängile, valule, mõõtmatutele piinadele ja kaotustele järgneb katarsis. Sõjajärgne ahervaremete koristamine, taastamine, loov ülesehitustöö, ainueesmärgile pühendumine - see kõik liidab rahvast, kasvatab entusiasmi ja patriotismi. Linnaplaneerijatel, arhitektidel ja ehitajatel laiub ees avar tööpõld. Kujurid loovad monumentaalskulptuure langenud sangareile. Kirjanikele, kunstnikele ja filmimeestele jätkub teemat kauaks. Helge tuleviku lootus ei lase välja paista teravatel sotsiaalsetel probleemidel. Kõik on rõõmsad, tulvil innukat teotahet, vaatamata kesisele elujärjele. Kujutan ette Clausewitzi-aegset vahvat üksust, kõik noored terved poisid, värvilised mundrid seljas, lipud püsti, ühtlases rivis trummipõrina saatel positsioonile marssimas... Kõmatab suurtükipauk. Üheainsa hetkega on lugematute õppuste käigus sissedrillitud kord, absoluutselt kõik sõjalised oskused ja Preisi karastunud võitlusvaim nagu pühitud. Maas
arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitmeosaline helitöö soolopillide rühmale ja orkestrile confutatis tähendab süüdlaseid, äraneetud inimesi credo tähendab ,,mina usun" dies irae tähendab ,,see viha" dirigent on orkestri- või koorijuht dooria on vavaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on julge, mehelik dramaatiline on siis kui muusika rajaneb teravatel kõlade või mõtete kokkupõrkel eepiline on siis kui muusikas puuduvad teravad kõlakonfliktid; kiretu, üllas-rahulik eksprompt on hetketeos eleegia on lüüriline kurvatooniline vokaal- või instrumentaalpala; kaebelaul etüüd on instrumentaalpala, mis on määratud eeskätt mingi mängutehnilise võtte omandamiseks früügia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn, kaeblik fuuga on polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, mis on üles ehitatud ühe või mitme teema
omadest (kuni 1,2 meetrit). Seega takerduvad inimesed kergemini just roomavasse madarasse. Teiseks ründab roomav madar inimest sageli salaja, paksu rohu sees mõnel aiateel, kui põldmadar kasvab enamasti lagedamal põllul nähtaval kohal, nii et inimene saab teda vältida. Võib-olla need kaks fakti ongi põhjuseks, et salakaval nimi "virn" on saanud just roomavale madarale. Roomava madara karedus on tingitud teda katvatest haakjatest harjastest. Eriti palju on neid neljakandiliste varte teravatel kantidel ja lehtede servades ning alumisel pinnal. Kõige haakuvamateks on siiski tema viljad. Need haakuvad eriti meelsasti inimese püksiriide ja saapapaelte külge, lootuses, et leiavad peagi uue koha, mida vallutada. Viljades on ka üks roomava ja põldmadara erinevus: roomava madara omad on umbes viie millimeetrise läbimõõduga, põldmadara viljad aga üle kahe korra väiksemad. Roomav madar ei ole vaid nuhtlus ja tülikas umbrohi. Ta on ka mitmeti kasutatav ravimtaim
aastal. Kirjanikupalge väljakujunemisel etendas tähtsat osa töötamine ajakirjanikuna. Ta oli aastail 1958-62 ja 1966-70 ajakirja ,,Literaturnaja Gazeta" korrespondent Usbeki NSV's. Tema esikteos, jutustus ,,Eakaaslased" avaldati 1951. Ta sulest ilmub üksteise järel mitmeid jutustusi ,,Mukaddas", 1966, ,,Kuldsõrmus", 1961, ,,Vapustus", 1962), jutukogumikke (,,Esimesed sammud", 1953; ,,Kaks armastust", 1955), romaane näiendeid. Jutustustes ,,Mukaddas" ja ,,Vapustus", mille süzee rajaneb teravatel konfliktidel, analüüsitakse sügavalt sõjajärgset kolhoosielu. Lapsepõlves läbielatu kajastub eriti reljeefselt romanis ,,Raske on saada meheks" (1966, eesti keeles 1980). Siin on tõetruult edasi antud sõjaaja argipäev: rindelt saabunud surmateated, leskede meeleheide, naiste ennastsalgavus töös ja laste kasvatamisel. Jutustuses ,,Davron Gazijev, kaardiväekapten" kujutab Jakubov sõjasündmusi Kaug-Idas 1945. aastal, millest ta ise vahetult osa võttis. Ka 1970
laine jooksu kursinurga korral 900 on 4 m/sek2, vahepealsete kursinurkade jaoks leitakse lineaarselt interpoleerides; K5 saadakse graafikust (Joon. 17.6), q tonnide arv 1 m süvise kohta, hL laine kõrgus [m], Teravatel kursinurkade korral (00-100 ja 1700-1800) leitakse surve seisvast lainest: RSL= 103 KS q hL [kN] (17.7) kus tegur KS leitakse graafikust (Joon. 17.7), kus on miidli täidlustegur. Joon. 17.6. Teguri K5 leidmine. Joon. 17.7. Teguri KS leidmine. Purunev laine moodustub, kui sügavus H1,5hL ja TK<1,25hL . Tõstev jõud temast tekkib laine
annaabi.ee 
