Aasta hiljem võttis kihelkonnakohtu notar Augusti endale ajutiseks abiliseks ja sellesse ametisse nooruk jäigi, esialgu õpilasena, siis asenotarina ja lõpuks notarina. Ta töötas seal peaaegu 8 aastat. Notaritöö viis noormehe mõisaametnike miljöösse, kus olid võõrad eesti rahvuslikud püüdlused ning tõsisemad kultuurilised huvid. Kuid teiselt poolt võimaldas tegutsemine kohtuametnikuna noorel Kitzbergil näha kapitaliseeruva küla vastuolusid kõige teravamal kujul, kuivõrd need ulatusid kohtulaua ette. Töötamine Viljandi-lähedases Hallise kihelkonnas viis noormehe kokkupuuteisse C.R Jakobsoniga ning Kitzbergist sai suure rahvamehe innukas austaja ja ,,Sakala" võitlusliini pooldaja. Ta sõlmis Jakobsoniga isikliku tutvuse ja omandas äheda jakobsonlase kuulsuse. Nendesse aastatesse langeb Kitzbergi kirjanduslik debüüt, väike ajalehekirjutus.
vahendusel, ilma asjakohatuid argumente kaasamata: "Ja kord jällegi oma õpetajaga, kes ütleb oleva olevat liikumatu, nõustudes, tõendas viie arutlusega, et olev on liikumatu; milledele küünik Antisthenes, suutmata vastu kosta, püsti tõusnud hakkas edasi-tagasi käima, arvates, et teo läbi saavutatud tõestus on tugevam igast arutluste läbi saavutatud kummutusest." 3.3.2 Olemine Mõtlemise irdumine meelelistest tajudest, mis esines Parmenidese filosoofias, avaldub Zenonil veel teravamal kujul. Meelte andmete ebatõelisust üritab ta tõestada järgnevalt: kui me viskame maha ühe viljatera, siis me ei kuule selle langemise häält, kui aga maha kukub terve kotitäis teri, siis kuuleme müra. Mõistus ütleb, et ka üks tera tekitab müra või ei tekita seda isegi kotitäis teri. Vastasel korral võiks järeldada, et nullide summa võrdub teatava positiivse suurusega. Seega leiab Zenon, et oma otsustustes olemisest peaksime toetuma mõistusele, mitte meeltele. [1:84] 3.3
Olid ju saarlased mitugi korda varemini oma mereväge siia saatnud. Saarlased toimisid oma vabadusvõitluse algatamisel võrdlemisi iseseisvalt. Nende olukord oli ka mitmeti teine. Saarlased olid üsna eraldatud ning seetõttu ka koguaeg vastupanuvõimelised ja nähtavasti oli neile ka koormiste hulk väiksem peale pandud kui teistele. Kuigi mitte mõjutamata Harju mässust, näib saarlaste vabadusvõitluses esinevat rohkem see XIII sajandi kestel üha ilmnenud iseseisvuspüüe palju teravamal kujul kui see Taani vasallide poolt rõhutud harjulaste juures silma paistab. Kroonikud on kirjutanud saarlaste mässust järgmist: ,,Püha Jaagupi päeva õhtul selsamal aastal 1343 lõid saarlased, noored ja vanad, nii nagu Harjus oli sündinud, uputasid preestrid merre ja läksid selsamal päeval Pöide linnuse ette, kus nad asusid 8 päeva, sest nad teadsid, et see loss ei võinud abi saada. Et nüüd foogt ei suutnud linnust hoida, asus ta omadega
Olid ju saarlased mitugi korda varemini oma mereväge siia saatnud. Saarlased toimisid oma vabadusvõitluse algatamisel võrdlemisi iseseisvalt. Nende olukord oli ka mitmeti teine. Saarlased olid üsna eraldatud ning seetõttu ka koguaeg vastupanuvõimelised ja nähtavasti oli neile ka koormiste hulk väiksem peale pandud kui teistele. Kuigi mitte mõjutamata Harju mässust, näib saarlaste vabadusvõitluses esinevat rohkem see XIII sajandi kestel üha ilmnenud iseseisvuspüüe palju teravamal kujul kui see Taani vasallide poolt rõhutud harjulaste juures silma paistab. Kroonikud on kirjutanud saarlaste mässust järgmist: ,,Püha Jaagupi päeva õhtul selsamal aastal 1343 lõid saarlased, noored ja vanad, nii nagu Harjus oli sündinud, uputasid preestrid merre ja läksid selsamal päeval Pöide linnuse ette, kus nad asusid 8 päeva, sest nad teadsid, et see loss ei võinud abi saada. Et nüüd foogt
varrukatega hõlmikkuube. 416 paistis, nagu mängleks tuluke selle toreda kostüümi igas voldis. Seda kandval mehel oli rinnal elavate värvidega tikitud vapp: ülal teravnurga tipus hüppav põder. Vapisildi paremal pool oli õlipuuoks, vasakul põdrasarv. Vööl kandis see mees uhket pistoda, mille kullatud peal oli vürstikrooniga varustatud kiivriharja kuju. Tal oli tige ja upsakas ilme ning pead hoidis ta uhkelt püsti. Esimese pilguga võis ta näost välja lugeda ülbust, teravamal vaatlemisel aga kavalust. 2 4 6 Käes pikk aktirull, seisis ta palja peaga tugitooli taga, kus istus kaunis halvasti riietatud kössis mees, üks jalg teise üle visatud ja küünarnukk laual. Kujutletagu toredal kordova nahast istmel kondiseid põlveotsi, mustades villastes sukkades kõhnu sääri, kulunud karusnahaga ääristatud lihtlabast parhkuube, ja et kõigele krooni pähe panna, vana võidunud