Harilik mustikas on kuni 30 (50) cm kõrguseks kasvav kääbuspõõsas. Kasvab happelistel, niisketel muldadel, palumetsades, vahel ka rabaservadel ja nõmmedel, laane- ja palumetsades, aga ka kuivendatud siirdesoo- ja rabametsades. Eelistab niiskeid ja mõõdukalt varjulisi kasvukohti. Levinud laialdaselt metsa- ja metsatundravööndis nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, ka kaugemal lõunas. Eestis sage. Varred ja oksad on teravakandilised. Lehed helerohelised, munajas ümmargused, alusel ahenevad või veidi südajad, servad peenesaagijad. Talveks lehed varisevad. Kerajad õied on rohekasvalged, punaka varjundiga, enamasti üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehekaenlas. Õitseb mais, juunis, marjad valmivad juulis augustis. Sageli saab esimesi mustikaid maitsta koos metsamaasikatega juba juuli lõpus. Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast
Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelised, teravakandilised. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3- 4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5-20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna
Ei ole plaatjaid mullakihte Kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) Alumine või struktuuriagregaatidega muld kiht Ühtlane, sügav juurestatus Arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) Halva struktuuriga muld: Mudastunud, mullakoorik Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) ei ole märgatavad Ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega struktuuriagregaadid Ebaühtlane juurestatus Ülakiht Lagunemata ja ebaühtlaselt jaotatud taimejäänused (lagunemata põhukiht) Hallikassinine värvus ja roiskunud lõhn (viitab halvasti õhustatusele) Üleminek terav (rebenenud) üleminek Plaatjalt murenev Tihenenud üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) või väheste
3) Üleminek: - järk-järguline üleminek 4) Alumine kiht: - ei ole plaatjaid mullakihte - kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld 3 - ühtlane sügav juurestatus - arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) Halva struktuursusega muld on: 1) Mullapind: - mudastunud mullakoorik - makropoorid (vihmaussikäigud) ei ole märgatavad 2) Ülakiht: - ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega struktuuragregaadid - ebaühtlane juurestatus - lagunemata ja ebaühtlaselt jaotunud taimejäänused (lagunemata põhukiht) - hallikassinine värvus ja roiskunud õhk (viitab halvasti õhustatusele) 3) Üleminek: - terav (rebenenud) üleminek 4) Alumine kiht: - plaatjalt murenev - tihenenud üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld - ebaühtlane sügav juurestatus - vähesed ja mittevertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud)
tugevasti leetunud ja rabastumistendentsiga mullad, milles pinnavesi on halva liikuvusega ja suhteliselt maapinnalähedane. Tegelikult leiame mustikat leetunud kuusikutest kuni rabastunud männikuteni,vaid raiesmikel on taimede jaoks liialt tugev valgus ning nad hävivad konkurentsis rohttaimedega. Mustikas on poolpuitunud võsudega heitlehine puhmastaim (kääbuspõõsas). Varte kõrgus samblapinnalt ulatub 30-50 cm; maapealsed võrsed on 3-4 aasta vanuseni teravakandilised ja rohelised, vanemas eas korgistuvad ja muutuvad ümmargusemaks ja helepruuniks. Vanematest võsudest, mis on mattunud samb- lasse, arenevad kahesugused võrsed: maa-alused risoomid (annavad alguse uutele osapõõsastele) ja püstised asendusvõrsed, mis lehistuvad. Osapõõsas elab 8-10 aastat, üksikud võrsed aga 2-5 aastat. Lehed on elliptilised, peensaagja servaga, puhasrohelised. Noortel taimedel püsivad lehed ületalve, täiskasvanud taimed on heitlehised