TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Keermesliited õ.a 2007/2008 Ülesanne 2.1. Terasplaadid (S235J2G3) on ühendatud poltidega ning koormatud tõmbejõuga Ft. Plaatide ristlõike b x mm. Plaadi laiusest lähtudes valime kinnitamiseks i poldi. Koormus on staatiline (püsikoormus). Peale selle on antud: hõõrdetegur plaatide vahel = 0,15; sidestustegur (poltide eelpingutusjõu määramiseks ) K = 1,2...1,5. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9. Siis võib poltide
lisanditest. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150…170C juures. Kuumutamisel kips kaotab osa oma veest. Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist, või kuumutamisega üheaegselt. Saadud sideaine kujutab endast valget või veidi hallikat pulbrit. (1) 3. Kasutatud töövahendid Sõela abil määrati kipsi peenus, Suttardi viskosimeeteriga normaalkonsistents , Vicat'i aparaadiga tardumisajad. Paindetugevuse määramise aparaat. Terasplaadid asetati hüdraulilise pressi alla millega abil mõõdeti survetugevus. Kaal täpsusega 0,1 g, erinevad nõud, vispel ja pahtlilabidas. 4. Katsemeetodid 4.1 Jahavatuspeenust määrati kipsi sõeludes. Sõelale pandav kipsi mass kaaluti ning sõelumise tagajärjel sõelale jäänud osakeste mass samuti. Seejärel arvutati peenus valemiga nr:1. Protsessi korrati kaks korda ja arvutati keskmine peenus. 4.2 Normaalkonsistentsi määramiseks kasutati Suttadi viskosimeetrit
Kuni XIV sajandini kandis suurem osa rüütleid rõngassärki ehk hauberit. XII sajandi alguses lisasid osad rüütlid selle peale nahkvesti, rinna ja selja kaitseks. XIV sajandil võeti kasutusele vammus, mis oli voodertatud metallplaatidega, sellest arenes välja ühes tükis rinnaplaat. XV sajandi alguseks kanti juba katmata plaatturvistikku, mida hoidsid koos needid või seespool asuvad rihmad. Ka terast töödeldi vastvalt moele, näiteks gooti stiilis olid terasplaadid töödeldud lainelisteks ehk rihvitud. Vastase parimaks märklauaks olid rüütli õlad, nii sai rüütli kergelt hobuse seljast maha, kus ta lihtsalt edasi lamas oodates skvaierit. Varased rüütlid kaitsesid oma käsivärsi rõngasvarrukatega, mis ulatusid kuni küünarnukini. XII sajandiks olid need pikenenud randmeteni. XIV hakati kasutama plaate küünarnuki ja kettaid õla kaitseks. Sama sajandi keskpaigaks oli rüütli käsi tervikuna kaetud ning küünarnuki
Löögimüra vähendamiseks tuleb valida õige põrandakonstruktsioon. Et vahelagi omaks mingit mürakindlust, peaks ruutmeetri kaal olema vähemalt 100 kg. Komposiitkonstruktsioonist laed Komposiitkonstruktsioonide all mõeldakse selliseid konstruktsioone kus töötavad koos teras ja raudbetoon. Kandeelemendiks on siin tavaliselt terastalad (sissebetoneeritud, betooniga täidetud või paljad talad). Koormuse vahelaelt taladele kannavad tavaliselt terasplaadid profiilplekk, millele valatakse raudbetoonplaat. Terasplaat kinnitatakse talade külge spetsiaalsete kruvidega vastavalt tootja tehase nõuetele. Terasplaat töötab ka raketisena, mis rb plaadi valamise ja kivistumise ajal tuleb alt toestada. Kandev terasprofiili tüüp ja raudbetoonplaadi paksus, selle armatuur ning kandetalade samm ja ristlõige leitakse tugevusarvutuste põhjal. Sellise konstruktsiooni tulekindlus on tunduvalt suurem kui
Vertikaalõõtsuvuse periood võrdub lainetuse perioodiga. Vertikaalõõtsuvuse amplituud sõltub laeva suurusest ja lainete kõrgusest. Õõtsuvuse vähendamiseks kasutatakse vefel õõtsuvuse summutajaid , mida võib tööpõhimõtte järgi jagada passiivseteks ( mittejuhitavateks) ja aktiivseteks (juhitavateks) Passiivseteks õõtsuvuse summutajateks on kimmikiilud Kimmikiilud on laeva kere kimmiosa külge kinnitatud kitsad terasplaadid , mis asetsevad laeva keskosas umbes ühel kolmandikul laeva pikkusest. kimmikiilud tekitavad laeva külgõõtsuvusel täiendava takistuse , mistõttu õõtsumine amplituud väheneb 1.5 2korda. Kimmikiilude puuduseks on laeva veetakistuse suurenemine , mis vähendab kiirust 2-3% võrra. Väga headeks õõtsuvuse summutajateks on aktiivsed külgroolid , mis asetsevad laeva keskosas kimmi piirkonnas mõlemal pardal.
Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ja moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti, · Hõbe hapnikuga ei reageeri, aga ta pinnale tekib väävliühenditest tume AgS kiht, · Eriti aktiivne siis, kui omavahel on kontaktis kaks erinevat metalli (tsingitud plekk, vaskneetidega terasplaadid), kus korrodeerub aktiivsem metall (anood), · Esineb metallide kokkupuutumisel hapete, aluste, soolade lahuste, merevee, saastatud heitvee, looduslike vetega., · Töösuspiirkondades on palju süsihappegaasi, N- ja S-ühendeid, mistöttu korrosioon on intensiivne, kuna need ühendid moodustavad veega (mida leidub vees või pinnases) reageerides elektrolüüte,
o Ehitusmaterialid Laboratoorne tii6 nr. 2 2007/2008 Kipsi katsetamine 1. Tii6 eesmerk Kipsi jahvatuspeensusemfiitamine, kipsitaignanomaalkonsistentsimiiaramine, kipsitaignatardumisaegade miiiiramine,painde-ja swvetugense miiitamine, vordlus toakuivadeja kuivatuskapiskuivararudp'roovikehadesurvetugevuse vahel. 2. Katsetatavadmaterjalid Ehituskips 3. Kasutatavadseadmedja vahendid S6el avaga0,2 x 0,2 mnl, Suttardiviskosimeeter,Vicat' apamat,paindeseade, terasplaadid,hiidrautiline prcss,kaal tllpsusega0,1 g segaois-ja kaalumisn6udning segamis-ja kaalumisvahendid,nuga" 4. Tti6 kaik meaiamine 4.1Jahvatuspeensuse Kipsi jahvatuspeensus miidrataksesdelumiseteel. S6el on avaga0,2x 0,2 tnm. Sdelumisekskaalutakse50gkipsi ja sdelutaksekasitsi. Sdelunine loetakselopetatuks,kui s6elumiselliibib iihe minuti jooksul s6elavihem kui 0,059materjali, seeon umbeskolm minutit. Jahvatuspeensust valjendabsdelalejiiinud materjali hulk gotsentides
annaabi.ee 
