jõul ehk mida tõugati teibaga. Sealt arenes edasi tänapäeva laeva kuju, millel esialgu ei olnud mootorit, vaid mida sammuti juhiti aerudega. Esimesteks laeva materjalideks oli puit. Niiluse laevad olid algselt aga papüürusest, poolkuukujulised. 1802 ehitati esimene aurupuksiir Suurbritannias ja juba 1807 aastal ehitati USA-s reisiaurik. Kuni 1955. aastani kasutati aurulaevade ehitamise puitu, kuid siis ehitati esimene teraskerega aurulaev. Diiselmootorit kasutati esmakordselt 1903. aastal ehitatud diiselelektrilaeval. [4] Tänapäeval kasutatakse reisilaevade ja kauba laevade ehitamises erinevaid materjale nagu alumiinium, klaaskiud ja süsinikkiud, kui ka terast, raudbetooni, plastmasse või nende materjalide kombinatsioone, harvemini titaani . Need tagavad laevade vastupidavuse, kerguse ja ilu vastavalt vajadusele. [5] Foto 2. Reisilaev [6]
Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud(osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSIDUKITE SAAMISLUGU Autode arenemine 19 saj. prantslased, I siseplemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis. 19.saj. lpp C. Benz kolmerattaline auto G.Daimler neljarattaline auto 1888 prantslane Emile Roger ostab I auto 1898 Louis Renault I kinnise kerega auto 1908 H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 tarvitamisklblik diiselauto 1926 Citren I teraskerega auto 1934 esiveoga auto Citren 1955 I plastkerega auto 1980 neljarattaveoga audi 1795 J.Bramah hdroajamid 1816 G.Lankenberger knmikrool 1841 J.Whitworth htne keermestussamm 1859 G.R.Plante Pliiaku 1866 W.Siemens dnamo 1876 G.Daimler karburaator 1881 W.Siemens sidur 1895 Michenlini ja Dunlopi kummid 1902 R.Bosch magnetsde 1902 Frederick Lanchester ketaspidur 1893 W.Maybach, D.Banki karburaator 1909 katalsneutralisaator
MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU AUTODE ARENDAMINE 1862 - Etienne Lenoir I sisepõlemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis 1885 - C.Benz kolmerattaline auto 1886 - G.Daimler neljarattaline auto 1888 - prantslane Emile Roger ostab I auto (Daimlerilt) 1898 - Louis Renault I kinnise kerega auto (kabiiniga) 1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto 1926 - Citröen I teraskerega auto 1934 - esiveoga auto Citröen 1955 - I plastkerega auto Fiat 1980 - neljarattaveoga Audi AUTOOSADE TÄIUSTUMINE 1795 - J.Bramah hüdroajamid (pidurid) 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool 1841 - J.Whitworth ühtne keermestussüsteem 1859 - G.R.Plante pliiaku 1866 - W.Simens dünamo 1876 - G.Daimler karburaator 1881 - W.Simens sidur 1895 - Michelini ja Dunlopi kummid (õhkrehvid) 1902 - R.Bosch magnetsüüde 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur
surutud. Vene ballooni ventiili külgtahul on ringsoon, milles paikneb tutsi tihend. Tihend on nahast või pehmest materjalist ja sinna surutakse atsetüleenireduktori sissevoolututs. AGA balloonidel on ventiilis ava, milles on paremkeere, mille sisse läheb atsetüleenireduktori kinnitusmutter. Ventiili keermed omavad vasakpoolset keeret, mille tulemusel seab võimatuks nende paigaldamise teistele balloonidele. Propaani-butaaniballoonide ventiilid on teraskerega. Seal asub torukujuline kumminippel. Kumminippel on asetatud klapile ja spindlile ning mutriga on nad kokku surutud. Propaan- butaaniballoonide ventiilid omavad samuti vasakkeeret, seega on vasakkeermega kõik põlevgaase omavate balloonide sulgeventiilid. Surugaasireduktorid. Metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam kui balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks
annaabi.ee 
