alt. 8. mail 1990. aastal kell 11.23 sai Eesti Vabariik tagasi oma riiklikud sümbolid ning siit oli vaid väike samm päris oma riigini. 1991. aasta 20. augustil ennistati lippude lehvides sõltumatu Eesti Vabriik. Lipulugu näivat taasiseseisvumisega saanud suurepärase lõpu, kuid ometi ootab ees veel üks üllatus. Esimese Eesti rahvuslipu saatus oli siiani teadmata. Selle suutis juuraüliõpilane Karl Aun 1943. aastal peita oma Läänemardi kodutalu korstnajala alla. Lipp oli pandud teraskasti ja keevitaja ütles, et kast peab vastu ainult kümme aastat. Saladust hoiti hoiti kiivalt aastakümneid. 1991. aasta 26. detsembril alustati korstnajala juures kaevetöödega ning kell 16.54 laotati lahti üllatavalt heas seisukorras ajalooline trikoloor, mis oli otsekui ärkanud nõidusunest. Põlustatud rahvuslipp oli jällegi väljas ning nüüd loodetavasti lõplikult. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv seitse ütleb, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge.
Eesmärk: 1) ühtlase struktuuri saamine, 2) sisepingete kaotamine (vähendamine), 3) sitkuse, plastsuse suurendamine, 4) kõvaduse ühtlustamine ja 5) hapruse vähendamine Noolutustemperatuuri mõju karastatud terase mehaanilistele omadustele rakendatakse: - madal noolutamist 150o - 250oC - kesk noolutamist 300o - 500oC - kõrge noolutamist 500o - 600oC Tsementeerimine See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870... 930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni .
Vanandamine. See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks. Seda võib teha kahel viisil: loomulikul viisil lasta materjalil seista 1,5...2.a, või kunstlikul viisil, kus peale karastamist kuumutatakse detaili 150...200C ja hoitakse selle temperatuuri juures 8...10 tundi ning lastakse siis aeglaselt jahtuda, seda protsessi korratakse 2...3 korda. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870...930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni
Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250C. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350C ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450C. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870... 930C. Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8... 2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni
Keskmine noolutus temp 300-350C niimodi noolutatakse tööriistu mi töötavad löögilistele koormustele ja konservatiivseid detaile mis töötavad kulumisele Kõrgenoolutus temp 450C niimodi noolutatakse detaile mis töötavad liitpingete olukorras. Karastamine isenoolutusega.Termokeemilisel töötlemisel rikastatakse metalli pinnakihti mingi keemilise elemendiga. Tsementeerimine.Selleks nim metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga.Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse.Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati.Kast suletakse hermeetiliselt need pinnad mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või astpestiga kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870 930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6-8 tundi selle aja jooksul tungib süsinik 1,8 2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus rikastatud pinnakihis on 0,8 1,2%.Tsementeeritud detailed kuuluvad karastamisele ja
Vanandamine. See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks. Seda võib teha kahel viisil: loomulikul viisil lasta materjalil seista 1,5...2.a, või kunstlikul viisil, kus peale karastamist kuumutatakse detaili 150...200ºC ja hoitakse selle temperatuuri juures 8...10 tundi ning lastakse siis aeglaselt jahtuda, seda protsessi korratakse 2...3 korda. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870...930ºC.Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad
Vanandamine. See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks. Seda võib teha kahel viisil: loomulikul viisil lasta materjalil seista 1,5...2.a, või kunstlikul viisil, kus peale karastamist kuumutatakse detaili 150...200ºC ja hoitakse selle temperatuuri juures 8...10 tundi ning lastakse siis aeglaselt jahtuda, seda protsessi korratakse 2...3 korda. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870...930ºC.Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad