Venemaa mahajäänud agraarmaa , kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus oli peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel kapitalil. USA: Rikkuste konsentratsioon. USA oli jõudnud maailmas esikohale tööstustoodangu poolest, 20. Sajandi algul kasvas kapitali konsentratsioon. Ettevõtted jagunesid trustideks ja kompaniideks: 1) Morgani grupp Ühendatud Terasekorporatsioon, Kummitrust ja Viljaniidumasinate Kompanii. 2) Rockefelleri grupp Standard Oil ( nafta ) Kiire arengu põhjused: ·maavarad · põllumajandus mitmes kliimavöötmes ·uut tehnikat rakendati kiiresti ·ameerikalik asjalikkus (ettevõtlikus) ·kodanlik demokraatlik revolutsioon ·lai siseturg ·välismaise tööjõu rakendamine ·vanuseliselt soodne struktuur · pool saj. polnud Ameerikas sõdu Kahepartei süsteem: 1. vabariiklik - Vabariiklik Partei - suurtöösturid
ja nõrgemad firmad laostati suuremate poolt, kerkisid esile võimsad monopolistlikud koondised: 1."STANDARD OIL COMPANY," mille 1870. a. oli asutanud J. D. Rockefeller ja mis allutas endale peaaegu kõik teised USA naftakompaniid. Talle kuulus kümneid tuhandeid kilomeetreid naftajuhtmeid, sadu ookeanilaevu, ladusid, dokke jne. Ka kuulus Rockefellerile hiigelpank. 2."UNITED STATES STEEL CORPORATION" (Ühendatud Terasekorporatsioon), mille rajas pankur J. P. Morgan 20. saj. algul. Peale suurte metallurgiaettevõtete kuulus trustile ka valdav osa Suure Järvistu piirkonna rauamaagivarudest, raudteid, laevaühinguid, söekaevandusi. Lisaks veel Kummitrust ja Viljaniidumasinate Kompanii. Trustide arenemine põimus tihedalt pankade võimsuse kasvuga. Pankadele kuulus arvukaid direktorikohti ja vastupidi, tööstuslike monopolide esindajad kuulusid pankade juhtkonna hulka
sajandi algul. Rikkuste kontsentratsioon: 1894. aastaks oli USA jõudnud tööstustoodangu mahu poolest maailmas esikohale. 20. sajandi algul kasvas kapitali kontsentratsioon. Eelmisel sajandil tähendas kontsentratsioon ettevõtte ühinemist kompaniideks või trustideks, 20.sajandil tekkisid juba trustide ühendused. Suuremaid monopolide gruppe oli kaks: Morgani grupp ja Rockefelleri grupp. Morgani grupi kontrolli all oli esimene miljarditrust Ühendatud Terasekorporatsioon, peale selle Kummitrust ja 1902. a. loodud Viljaniidumasinate Kompanii. Morgan oli ka suurimaid pankureid ning ta omas arvukalt direktorikohti raudteekompaniides ja kindlustusfirmades. Rockefelleri grupi peamine trust oli naftaga tegelev Standart Oil. 1915. a. kuulus 60% USA rikkustest kahele protsendile elanikkonnast. Vabariiklased ja Demokraadid: USA poliitiline süsteem toetus kahe sotsiaalselt üsna lähedase partei Vabariikliku ja Demokraatliku partei konkurentsile. 1900. a
b) kiiresti arenevad tööstusriigid, kes samuti vajasid toorainebaase jms. Venemaa, kus keskmine tööstustoodangu juurdekasv oli 5,9% USA 4,2% (aitas kaasa Kodusõda) Saksamaa 4,1% (põhjuseks võit Prantsuse Preisi sõjas) Itaalia 4,1% (ühendati ühtseks kuningriigiks) Prantsusmaa 2,1% Inglismaa 2,1% USA 1894 oli tööstustoodangu maht maailma suurim. XX sajandi alguses tekkisid suured monopolide ühendused ehk trustid. Suurimad monopolid olid: Morgan- ühendatud terasekorporatsioon (kummitrust, viljamasinate kompanii jm.) Rockefeller- naftamagnaadid (Standard Oil) USA poliitiline süsteem tugineb kahele parteile- vabariiklased ja demokraadid. Ameerika poliitiline süsteem 1900a. Presidendiks valiti vabariiklane William Mc Kinley, kes oli positiivse mainega mees. Ta oli toetanud USA-Hispaania sõda 1898, mille tulemusena USA väed võitsid Hispaania alt Filipiinid ja Kuuba. Demokraadid taotlesid Kuubale ja Filipiinidele iseseisvuse andmist, kuid see ei olnud
annaabi.ee 
