MAJANDUS-ORGANISATSIOONID EUROOPA LIIT Asutamine · 1948 tolliliit Belgia, Holland, Luxemburg · 1951 Euroopa Söe-ja Terasekoondis · 1957 Euroopa Majandusühendus · 1967 Euroopa Ühendus · 1992 Euroopa Ühendus reorganiseerimine Euroopa Liiduks (Maastrichti leping) · 1993 jõustub Maastrichti leping Liikmesriigid: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Austria, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon
Kanada liitumist nimetati ümber Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniks (OECD) · Lääne-Euroopa Liit (WEU), 1954.a. tugevdamaks julgeoleku-alast koostööd Euroopa riikide vahel. · Warssavi Pakt (Sõpruse, Koostöö ja Vastastikuse Abistamise Leping), 1955.a. sotsialismimaade sõjaline liit 3)EL loomine(lepingud, eesmärgid). Põhineb järgmistel koostöö lepingutel: · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), 1949.a. Euroopa Söe- ja Terasekoondis (ECSC), 1951.a. Prantsusmaa välisministri R. Schumani ettepanek luua Euroopa Söe ja Terasekoondis. · Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), 1957.a. · Euroopa Majandusühendus (EEC), 1957.a. · Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1960.a. EL eesmärgid: Euroopa Ühenduse ülesandeks on ühtse turu ja liikmesmaade majanduspoliitikate progresseeruva lähendamise kaudu edendada Ühenduse majandustegevuse harmoonilist arengut, jätkuvat ja
Eestis võib valitsus võtta vastu intra ja praeter määruseid. Määrused on õigusaktid, mis sisaldavad üldnorme. KOV-id pole riigiorganid. Need on iseseisvad. 3. Euroopa Ühenduse õigus Euroopa integreerimise idee pärineb juba XIV sajandist. See idee tugines Rooma riigi pärandile kui ideele Euroopa kokkukuuluvusest ja poliitilisest ühtsusest. Pärast II MS-i loodi NATO, 4. aprillil 1949; 5. mail Euroopa Nõukogu. 18. aprillil 1951 loodi Euroopa söe- ja Terasekoondis ning Euroopa hakkas liikuma ühtse majandusruumi suunas. Sisuliselt oli Euroopa õigus kolme rahvusvahelise organisatsiooni – Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Terasekoondise ja Euroopa Aatomienergiakoondise – õigus. Alates 1993. a võin rääkida Euroopa Liidu õigusest kui Euroopa õigusest ja seda tänu Maastrichti lepingu jõustumisele. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud, nendega seotud lepingud või kokkulepped;
kosmoserelvastussüsteemi väljaarendamist kaitseks Nõukogude Liidu raketisüsteemide eest. Ka George Bush (noorem) on oma programmilistes kõnedes rõhutanud vajadust suurendada sõjalisi kosmoseprogramme. Tehnoloogilised avastused iseenesest ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid avastusi kasutatakse. Majandusressursside ning teadussaavutuste rahumeelset kasutamist jälgivad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid. Euroopa Söe-ja Terasekoondis (Euroopa Liidu eelkäija) loodi ju omal ajal samasugustel kaalutlustel; tänases maailmas mängib olulist rolli Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur. 3.2 Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted Rahvusvahelise suhtlemise üldtunnustatud normid on kujunenud aastasadade jooksul. Maailma mitmekesisusele ja riikide erihuvidele vaatamata usutakse valdavalt, et suhtlemine peab toetuma läbirääkimistele ja õigusnormidele, mitte relvajõule. Preisi kindrali ja
varianti: o kooperatiivsed organisatsioonid (universaalsed) – tegevuseesmärke on mitu (EL, Aafrika Liit) o liidud, ennekõike just sõjalispoliitilised liidud – selle aluseks on ebastabiilsus, liikmesriike võivad tabada skeptitsismihood (NATO, Pr ja Kreeka). ANZUS – Austraalia, Uus-Meremaa ja USA liit. o funktsionaalsed organisatsioonid – ühe valdkonna org-id (Söe- ja Terasekoondis) o organisatsiooni organisatsioonid (ÜRO regionaalsed komisjonid) 6.04.2010 ÜRO Ettevalmistamine USA ei olnud kunagi Rahvasteliidu liige. NSVL visati RList välja. Otsustati, et lihtsam on teha täiesti uus org. Hiina, NL/Venemaa, USA, Pr, UK – Julgeolekunõukogu alalised liikmed Hiinal ei olnud ainsana mingeid selgeid taotlusi. USA leidis kõige selgemini, et nendel lasub vastutus märkimisväärse osa maailmast käekäigu eest
annaabi.ee 
