Seejärel viia mulda külvikuga fosfor- ja kaaliumväetised. Neid tuleb panna vastavalt mullatarbele fosforit 25 kg/ha ja kaaliumi 40-60 kg/ha. Septembris tehakse sügiskünd, millega kobestatakse mulda ja kaetakse eelvilja jäänused mullaga, mis soodustab veel viimaste lagunemist. Künniga hävitatakse ka tärganud umbrohud ja taimehaigused ning -kahjurid. Kindlasti tuleks hoiduda kõrgetest kokkukünni- ja sügavatest lahku- künnivagudest, mis muudavad nisu kasvu ja terasaagi ebaühtlaseks (Reimets jt, 1986). Künda 18…20 cm sügavuselt (Lepajõe, 1984). Künnil jäänud vaod tuleks juba sügisel randaali või libistiga tasandada (Reimets jt, 1986). 2.3.2. Kevadine harimine Talvel ja kevadel tihenenud ülemise mullakihi kobestamine ja tasandamine on eesmärkideks kevadisel külvieelsel mullaharimisel (Lepajõe, 1984). Oluline on see selleks, et luua nisuseemnete idanemiseks ja tärkamiseks soodsad tingimused.
Pööriseharude tipus on 1...4-õielised pähikud, mille libled on sõkaldest pikemad. Kaera tera ei ole sõkaldega kokku kasvanud (nagu odral) vaid on nendest ümber haaratud ja ainult alusel kergelt kinnitunud; seetõttu jäävad sõklad terade valmimisel siledapinnalisteks. Fütosanitaarse kultuurina vähendab kaer viljavahelduses teraviljade sagedasel kordumisel esinevat taimehaiguste saastavat mõju. Kasvunõuded Kaer kasvab kõige paremini mõõdukalt jahedas kliimas. Maksimaalse terasaagi annab kaer temperatuuridel vahemikus 15...20°; kõrgeid kasvuaegseid temperatuure talub kaer halvemini kui nisu ja oder. Idanemisest tera valmimiseni vajab kaer aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 900...1300 °C Kaera terad hakkavad idanema juba temperatuuril +1...+2° C, idanemine kiireneb tunduvalt temperatuuri tõustes üle +5° C. Lühiajalistele madalatele temperatuuridele on kaera oras küllaltki vastupidav; ta talub hästi mõõdukaid miinustemperatuure (-3..
Vili heksel-datakse,eraldatakse terad,põhk ja agand. Põld vabaneb täielikult põhust.4)sööda-teravilja tervikkoristamine-söödaks lähevad nii terad kui põhk. Teri pole vaja põhust eraldada.Taimed niidetakse piim-vahaküpsuse järgus ja hekseldatakse.Koristada saab 2-3 näd varem kui täisküpsuses.Saab uusi järelkultuure kasvatada või mulda harida. 34)Teraviljade koristuskaod ja nende vähendamise võimalused. Kaod jaotatakse otsesteks ja kaudseteks.Otsesed kaod põhjustavad terasaagi vähenemist.Avalduvad terade ja peade varisemises, terade jäämises põhu ja aganate hulka, kadudes veo ajal.Kaudsed kaod põhjustavad terade kvaliteedi halvenemist,avalduvad terade mehaanilistes vigastustes,külviomaduste halvene-mises või saastumises mikroorganismide, ja kõrvaliste ainetega.Koristuskaod võivad olla põhjustatud taimedest, agrotehnikast, tehnoloogiast ja ilmastikust. Lamandunud vilja koristuskaod on väiksemad kui taimed on kuivad ja kombainil on kõrrekergiti
Vili heksel- datakse,eraldatakse terad,põhk ja agand. Põld vabaneb täielikult põhust.4)sööda- teravilja tervikkoristamine-söödaks lähevad nii terad kui põhk. Teri pole vaja põhust eraldada.Taimed niidetakse piim-vahaküpsuse järgus ja hekseldatakse.Koristada saab 2-3 näd varem kui täisküpsuses.Saab uusi järelkultuure kasvatada või mulda harida. 34)Teraviljade koristuskaod ja nende vähendamise võimalused. Kaod jaotatakse otsesteks ja kaudseteks.Otsesed kaod põhjustavad terasaagi vähenemist.Avalduvad terade ja peade varisemises, terade jäämises põhu ja aganate hulka, kadudes veo ajal.Kaudsed kaod põhjustavad terade kvaliteedi halvenemist,avalduvad terade mehaanilistes vigastustes,külviomaduste halvene- mises või saastumises mikroorganismide, ja kõrvaliste ainetega.Koristuskaod võivad olla põhjustatud taimedest, agrotehnikast, tehnoloogiast ja ilmastikust. Lamandunud vilja koristuskaod on väiksemad kui taimed on kuivad ja kombainil on kõrrekergiti
annaabi.ee 
