Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Kasutamine Vaske kasutatakse peenraha vermimisel, sest need peavad siis kaua vastu ja on tugevad. Vask on tuntuim ja levinuim värviline metall, millest tehakse ka elektrijuhtmeid ja münte. Kööginõusid ja ornamente jne. Vase valmistamine Vase maak kaevandatakse ja seejärel jahvatatakse terakesteks. Maak segatakse veega ja jahvatatakse kuulveskis väikesi osakesi sisaldavaks lobriks. Lobrit kuumutatakse ahjus, et saada sellest jämedat metallilist vaske. Seejärel vask puhastatakse elektrolüüsi abil nii, et saadakse üle 99,9 %-ne puhtus. Vase tootmise viimane järk koosneb vase sulatamisest ja valamisest valuplokkideks, varbadeks, kangideks ja valtstoorikuteks. Pildid Kasutatud materjal WWW.GOOGLE.EE WWW.MIKSIKE.EE WWW.WIKIPEDIA
· Nisuhelbed: saadakse lihvitud nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuhu on lisatud soola. Järgneb kuivatamine, pressimine ja praadimine. Bulgur · Manna: jahvatatakse tera keskosast ehk tuumast. Kõrge toiteväärtusega mannat valmistatakse väga küpsetest teradest · Kuskuss - kõvanisust jahvatatud manna segatakse jahuga, piserdatakse külma soolase veega, seejärel pressitakse või rullitakse segu väikesteks peeneteks Manna terakesteks. · Nisukliid: kasulikud oma suure kiudainete sisalduse tõttu Kuskuss Oder · Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu- Aasiat · Hakati kasvatama u 10 000 a eKr · Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati, ka Eesti alal koos nisuga üks esimesi (u 4000 aastat tagasi) · Oder on lühikese kasvuajaga ja talub külma · Eestis nisu järel teisel kohal
sellest lihtainena. Kuid niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas ja sisaldab väheaktiivsete (väärtuslike) metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatööstuse vajadusteks. Vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, mis on samuti elektroonikale oluline element. (Metallurgia, 2014) Veel saab vaske toota ka nii, et kõigepealt kaevandatakse vase maak ja seejärel jahvatatakse terakesteks. Maak segatakse veega ja jahvatatakse kuulveskis väikesi osakesi sisaldavaks lobriks. Lobrit kuumutatakse ahjus, et saada sellest jämedat metallilist vaske. Seejärel vask puhastatakse elektrolüüsi abil nii, et saadakse üle 99,9 %-ne puhtus. Vase tootmise viimane järk koosneb vase sulatamisest ja valamisest valuplokkideks, varbadeks, kangideks ja valtstoorikuteks. Valtstoorikud on vaseplokid, mida kasutatakse vasktorude ja – torustike valmistamiseks. (Leelo Laurits jt, 2004)
Keefir ehk kefiir on fermenteeritud piimajook, mida valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast. Keefir on hapuka maitsega, kergelt gaseeritud ja vähese alkoholisisaldusega hapupiimatoode. Keefiri saamiseks hapendatakse piima keefiriseente juuretisega. 9. Kohupiim Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50...60°C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak. Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust, mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda. Kohupiim on kõrge kaltsiumi- ja fosforisisalduse ning suhteliselt madala energeetilise väärtuse tõttu hinnatud dieettoiduaine. Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel
Champagne vahele, siis pole üldse harv juhus, kui juustu kõrvale vahuveini pakutakse. Valge vein tasub valida kuivapoolne, sobib nii tammevaadis laagerdunud Chardonnay või mõni Rioja veinidest, nii mõnegi arvates on isegi Gewürztraminer juustule oivaliseks kaaslaseks. 9. KOHUPIIM Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50...60°C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak. Mida suurem on kohupiima rasvasisaldus, seda väiksem on happesus. Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust, mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda. Kohupiim on kõrge kaltsiumi- ja fosforisisalduse ning suhteliselt madala energeetilise väärtuse tõttu hinnatud dieettoiduaine.
annaabi.ee 
