täidab sama ülesannet. Seljaaju: pikkus 40 45 cm läbimõõt 0,7 1,4 cm mass 34 38 g Funktsioonid: Reflektoorne seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Hallaine Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat, mis paikneb seljaaju keskosas, kujutades endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit. Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu. Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud.
Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb
Juhteteed ajus komissuraalkiud (vasaku ja parema poolkera ühendamine), assotsioonikiud, projektsioonikiud (tagavad suuremate ja väiksemtae üksuste koostöö, ka seljaajuga) Limbiline süsteem mälu, emotsioonid, enesealalhoid, söömine,paljunemine, siselundite talitluse regulatsioon, valu, mõnu Basaaltuumad motoorika, suunavad närviimpulsse. Seljaaju funktsioonid reflektoorne (spinaalsed motoorsed refleksid), juhtefunktsioon (vahejaam erutuse juhtimisel ja edasijuhtimine teostusorganitesse) Spinaalnärvid paarilised närvid, jaguneb ventraal (kõhtmised lihased, jäsemete lihased, liigesed ja nahk innerveeritakse siin) ja dorsaalharuks (selja nahk, lülidevahelised liigesed, seljalihased). Ventraalharud on jämedamad ja mood omavahel närvipõimikuid. Spinaalsegment seljaaju osa, mis sisaldab ühte närvipaari koos kahe ventraal ja dorsaaljuurega ning vastava hallaine ja valgeaine osaga. Eferentsed neuronid alfamotoneuronid, gammamotoneuronid, vegetatiivse ns neuronid.
Tingimatud-kaasasündinud refleksid, hingamine, ainevahetus, südametegevus. Retseptorite järgi. Eksteroretseptiivsed-nägemis, kuulmis, puute, valu, asuvad keha pinnal. Interoretseptiivsed-asuvad keha sees, valu, baro-õhumuutustele. Propriretseptiivsed-liigestes. Vastutusreaktsiooni järgi. Motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed-sisekeskkond, troofilised. Refleksikaar. Aferentsed, viib keskns, lülineuronid, eferentsed-toovad info kns-st teostusorganitesse. Mille talitlus muutub. Sünaps. Edastab eritust närvile, või närvilt teostusoraganitesse. Mediaatorid-eritust esile kutsuvad, pärssiva toimega. Kui mediaator on erutuva, siis kutsub esile erutuse, kui pidurdav mediaator, siis pidurdava toimega. Sõltub keem ühendustest. Koeelektriline muutus on erutus. Erutuse juhtimise iseärasused nk. Saab kulgeda ühesuunaliselt-aferentsed. Sünaptiline-aeglustub, mida rohkem vahel on lülineuroneid. Erutus võib summeeruda. Erutus võib liituda nk
annaabi.ee 
