-- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima -- pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a
nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti “Soome tööline” ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima — pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a
nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima -- pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a
impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima -- pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a
teoreetilisse süsteemi hoiakud, kavatsused ja käitumisaktid. Hoiakute ja arvamuste muutumise põhimehhanismiks on peetud tunnetuslikku vastust reklaamiteatele, kusjuures põhiliselt peab see toetuma reklaamitava objekti suhtes isiku poolt leitud toetavatele argumentidele ja vastuargumentidele ning suhtumisele teate allikasse. Lisaks hoiakule reklaamitava objekti suhtes peab kindlasti arvestama ka hoiakut reklaamteate kui sellise suhtes, tema teostuslikku külge. Markide suhtes kujunevaid hoiakuid määravad nii kognitiivsed kui ka tundeelamuslikud protsessid. Mõnikord tuuakse nendele kahele hoiakukomponendile lisaks veel tahtelis motivatsiooniline komponent. Reklaamijate kolm võimalikku strateegiat: 1. mõjuda eelkõige kognitiivsele hoiakukomponendile ning selle kaudu mõjutada ka teisi komponente soodsas suunas 2. mõjuda eelkõige afektiivselt/ hedooniliselt komponendile ning selle
Üldjuhul ei eelda ettevõtte suurem tegevusmaht ja sellega seoses suurem kulude maht detailsemat kulukohtade klassifikatsiooni. Kuid tuleb arvesse võtta tõsiasja, et mida jämedam on kulukohtade klassifikatsioon, seda ebatäpsemad on kulude kalkulatsioonid ja vastavalt ka kontrolli teostamine kulude üle. Samas peavad nii kululiikide kui ka kulukohtade arvestus olema ökonoomsed ja efektiivsed. Kulukohtade liigse liigendamisega võib nõrgestada toodangu arvestuse ja omahinna kalkuleerimise teostuslikku poolt ja suurendada arvestustööde mahtu. Kokkuvõttes ei tohi kulukohtade arvestuse realiseerimisel kulud kasvada enam kui tulud süsteemi kasutamisest. Kulukohtade arvestus on olulisel määral suunatud kaudkulude (eelkõige üldkulude), milliseid ei ole võimalik otseselt siduda kulukandjatega, kujunemise võimalikult objektiivsete lähtealuste määratlemisele. Kulukohtade arvestus põhineb korrektsel kulukohtade klassifikaatoril. Kaudkulud mõjutavad kulukandjaid e
annaabi.ee 
