---- KURSUSE PROJEKT Õppeaines: Ehitusgeodeesia II Ehitusteaduskond Õpperühm: GI 61 Juhendaja: Raudo Valgepea TALLINN SISUKORD 1. Seletuskiri - Kasutatud instrumendid - Kasutatud kindelpunktid - Punktide koordinaadid 2. Lauaplaat kõrgusel +10.720 3. Laua väljamärkimine - Lauaplaadi koordinaadid - Lauajalgade koordinaadid 4. Lauaplaadi teostusjoonis kõrgusel +10.720 - Mõõtude järgi - Koordinaatide järgi - Nivelleeritud ja tahhümeetriga mõõdetud kõrguste tabel 5. Postide mõõdistamine 6. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +11.150 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 7. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +12.500 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid
aitab vähendada vigu, mis tulenevad lähtepunktide omavahelisest asendist. Postide mahamärkimine toimub elektrontahhümeetriga. Eelnevalt valatud postikannudele märgitakse neile rajatavate postide nurgad, milled järgi ehitaja teeb valuks vajalikud raketised. Postide teostusmõõdistamine toimub peale raketiste eemaldamist samadelt punktidelt milledelt toimus postide märkimine. Mõõdetakse rajatud postide nurkade koordinaadid ning nendest lähtuvalt tehakse teostusjoonis. Mõõdetud koordinaate võrreldes projektipunktidega saame teada kas ja kui palju postide tegelik asend erineb projekteeritust. Postide vertikaalsuse kontrolli saab teostada elektrontahhümeetriga. Ühtlase jämedusega posti ülemiste nurkade koordinaadid peaksid vertikaalsuse korral olema samad. Mõõtes ühe serva alumise nurga koordinaadid ja sama serva ülemse nurga koordinaadid, siis saame neid omavahel võrrelda ja hinnata kui palju oleks tarvilik posti asendit muuta.
või maavaiu. 4. Teede teostusmõõdistamine ja selle põhjal koostatav dokumentatsioon. Teostusmõõdistamise eesmärgiks on valminud ehitise karakteristikute fikseerimine. Eelkõige on oluline asendi ja kõrguste projektile vastavuse kontrollimine. Teostusmõõdistuse käigus saadud info alusel saab otsustada, kas ja kui palju looduses paiknev ehitis projektil olevast erineb. Tee puhul mõõdetakse tee telg ja served. Teostusmõõdistuse põhjal koostatakse ehitise teostusjoonis, millel kujutatakse ehitise tegelik asend ja kõrgused looduses. Seal tuuakse välja erinevused tegeliku olukorra ja projekti vahel. Lisaks peavad teostusjoonisel olema toodud katasrtiüksuste piirid, ligiduses olevate hoonete numbrid, maa-alused tehnovõrgud, vähemalt 4 koordinaatvõrgu risti (kahel ka koordinaatväärtused), lähtepunktide andmed ning mõõtkavad. Lisaks teostusjoonisele koostatakse ka sinna kuuluv toimik, mis sisaldab lähteülesannet,
3.4 Kameraaltöö Lisaks objektil käimisele ja mõõteriistadega töötamisele on ligi pool tööajast geodeedil kulub ka kameraaltööks. Kameraaltööks nimetatakse enamjaolt arvuti taga töötamiseks. Peale objektil tehtud ülesvõtteid märkimisi peab mõõdistaja kõik andmed seadmest saama arvutisse ja neid töötlema. Kameraaltööna valmivad teostusjoonised. Peale objektil käiku umbes 2-3 tööpäeva jooksul peaks laekuma ehitajale teostusjoonis geodeedilt. Iga objekti külastamise järel täiendatakse joonist. Samuti iga töö liigi kohta on eraldi joonas nt konstruktiivne joonis, mida täiendab geodeet ja märgib sinna õiged kõrgused. 3.5 Jooniste vormistamine Joonistel peavad olema kindlad andmed. Objekti nimi ja aadress, teostamise kuupäev, kes mõõdistas, kes joonestas, mis formaadis on tehtud, mis programmis on koostatud ja mis koordinaatidel ja millised kõrgused on akuseks võetud
mis koosneb seletuskirjast ja joonistest ning on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt (PP) (Basic design) – ehitusprojekti staadium, mis määratleb tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks (ehituskirjelduse ja joonised) vajaliku detailsusega - Tööprojekt (TP) (construction documents) – ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid - Teostusjoonis (as built drawing) – joonis, millel esitatakse olemasoleva hoone osade paiknemine 9 - Mõõdistusjoonis (taking off drawing) – joonis, millel esitatakse olemasoleva hoone osade paiknemine Riigihangete seaduse kohaselt: - Hankija (procurer) – o 1) riik või riigiasutus; o 2) kohaliku omavalitsuse üksus, asutus või ühendus
mis koosneb seletuskirjast ja joonistest ning on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt (PP) (Basic design) – ehitusprojekti staadium, mis määratleb tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks (ehituskirjelduse ja joonised) vajaliku detailsusega - Tööprojekt (TP) (construction documents) – ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid - Teostusjoonis (as built drawing) – joonis, millel esitatakse olemasoleva hoone osade paiknemine 9 - Mõõdistusjoonis (taking off drawing) – joonis, millel esitatakse olemasoleva hoone osade paiknemine Riigihangete seaduse kohaselt: - Hankija (procurer) – o 1) riik või riigiasutus; o 2) kohaliku omavalitsuse üksus, asutus või ühendus
annaabi.ee 
