Selleks, et petmine unustataks, peab ka midagi tegema, oma teo heastama. Vastasel korral ollakse kindel, et petetakse uuesti. On ju ka ütlus: ,,Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse!" . Heakstegemine võib võtta aega, kuid ära tuleks see teha võimalikult ruttu. Osa inimesi arvab, et kui sellega hästi kaua viivitada, siis see lõpuks unustatakse. Mõned reetmised ehk tõesti, kuid enamasti mitte. Ükskord tuleb see ju tagasi nii või teisiti. Loetud teoseski oli taolisi juhtumeid. Kui Laertes reetis Hamleti, sai ta karistuseks surma ja seda Hamleti enda käe läbi. Uus kuningas Claudius mängis Hamletile head onu, ise samal ajal tema surma soovides. Ta saatis printsi Inglismaale käsuga Hamlet tappa. Ka see on reetmine. Kuningas reetis selleks, et printsist lahti saada, et ta ise saakski jääda kuningaks. Ta ju teadis, et varem või hiljem saab Hamlet troonile. Sellepärast Claudius pettiski, et endale paremat elu saada. See ongi minu
asjadega nõustuda, kui kogu aeg tõde ja õigust taga ajada. Juba alguses sai see selgeks, et tõe ja õigusega selles koolis asju ajada ei saa. Kui juba õppejõud valetavad ning keerutavad, siis on ka väga raske õpilastel kuskilt eeskuju võtta normaalseks ellusuhtumiseks. Kindlasti ei saa kõik õpetajad kõikidest õpilastest inimesi teha, aga siiski arvan, et valetamise ja susserdamisega ei ole see üldse võimalik. Teoseski oli näha, kuidas Indrek hakkas lõpuks Mauruse sarnaseks muutuma. Samamoodi on ka tänapäeval, õpetajatega, kes käivad koolis tööl selleks, et oma jutt, mis paberilehel kirjas maha lugeda ning siis linnuke kirja saada ja hakata rõõmsalt oma palka ootama on väga raske õppida. Väga paljudel õpilastel tekib tunne, et kui õpetaja ei taha siin olla, siis õpilane ammugi ei taha. Raamatus leidus kindlasti mõni selline õpetaja. Samuti on ka näha, kuidas ei taheta
Edasi sõitis kirjanik oma venna juurde Koitjärvele , mis on prototüübiks „Kõrboja peremehele“, et tervist kosutada. Arstid saatsid Tammsaare aga Musta mere äärde eestlaste külasse Krasnaja Poljanasse. Sealt tagasi tulles tehakse mehele raske maooperatsioon. Tänu selle edukusele kolib mees 1918.aastal taas Tallinna ja 2 aastat hiljem abiellub Käthe Veltmanniga. Nendevaheline suhe on „Tõde ja õiguse“ neljanda osa Indreku ja Karini prototüübiks. Nii nagu teoseski, ajas suhte karidele naisepoolne mittemõistmine. Olenemata tema viletsast isiklikust elust, oli ta väga viljakas kirjamees. Nimelt on Tammsaare ainus kirjanik Eestis, kellele on püstitatud eluajal ausammas. Irooniline on aga see, et mees ise ei soovinud tähelepanu. Ka oma matustele ei soovinud Tammsaare lilli ega pägi, vaid et raha annetataks Noorte Kirjanike Seltsile. Mees suri 1.märtsil 1940.a. oma kirjutuslaua taga tööd tehes. I periood Tammsaare pidas seda oma parimaks perioodiks
Bulgakovid olid mehega isiklikult tuttavad ning Jelena mainib teda isegi oma päevikus, mis loob sideme autori ja Artsibaldi vahel ja seletab, miks viimane oli võimeline õhust haarama, et just Peemot ja Korovjev on tema restorani külastama tulnud. Tegelaskuju Azazello, deemon Wolandi kaaskonnast. See nimi tuleb tõenäoliselt Vana Testamendi tegelase Azazeli nimest, kes on piiblis kirjas kui langenud ingel ja kes õpetas inimestele relvade ja ehete meisterdamist. Bulgakovi teoseski Azazellogi on meisterlik relvade käsitleja ning oskuslik õpetaja naistele, kuidas oma nägu värvida. See seletab ka seda, miks just Azazello Margaritale võlukreemi viib. Berlioz, MASSOLIT. Juhatuse esimees, kes õnnetult pea kaotab. Tema tegelaskuju aetakse isegi romaani tegevustikus sassi nimekaimu Hector Berlioziga, kes oli prantslasest helilooja ja muusikateoreetik ning haritud mees nagu romaani Berlioz
annaabi.ee 
