Grupidünaamika treeningu liikumine oli tegelikult juhus. Connecticuti töögrupi tuumik kogunes igal õhtul, et teha kokkuvõtteid ja planeerida järgmist päeva. Ühel õhtul soovisid aga kolm kursuslast staffi diskussiooni kuulata. Kurt Lewin häbenes veidi, kuid lubas siiski neil vestlust kuulata. Varsti mainiti ühe "külalise" nime ja arutati tema käitumist. Too inimene polnud aga järeldustega sugugi nõus ja põhjendas siis oma tegutsemisviisi. Kurt Lewin oli lisainfost vaimustuses, teoretiseeris siis selle põhjal edasi. Ja nii juhtus ka teise ning kolmanda külalisega. Järgmine loogiline samm oligi lõpetada treeningloengud ja jätkata grupiülesannetega, tagasiside ja diskussioonigruppidega.
on ta maha jätnud ja abiellunud argentiinlasega serveeritakse täiesti möödaminnes ja võib pealiskaudsel lugemisel isegi märkamata jääda. N-ö suures plaanis ja üksikasjalikult (pikad meenutused, dialoogid, kirjeldused) räägib Hindrey sellest, mis novelli tegeliku murranguga õieti seotud ei olegi. Selles ongi Hindrey põhiline novellinõks tõeliselt, olemuslikult oluline jääb näivalt olulise varju. See, mis novellis tõeliselt murdub, murdub märkamatult. Hindrey teoretiseeris kogemata ja oli eelkõige ikkagi vaid kirjanik, kelle jaoks tähtede kahvatumine oli sündmus ja sündmusetus ühekorraga. Küllap sattus ta oma uuendusliku sündmusetuse-esteetika peale tahtmatult. Või täpsemini vargsi läheneva vanaduse sunnil. Sest kes söandaks siis noore mehena omaks võtta, et mis iganes sünnib tõeliselt pöördelist, sünnib aegamööda, märkamatult ja olles kord sündinud, on kohe ka minevikus, perfektne. See on ju eaka inimese tarkus
hilisemad põlved naeruvääristanud. Seda viimast küll asjata, sest oli ka Darwin oma hilisemates töödes lamarkist. Lamarkistid olid ka kohe käsitlemist leidvad nõukogude bioloogid, kelle jaoks nende õpetus ei olnud siiski mitte vaid neo-lamarkism ega neo- darvinism, vaid nn uus nõukogude darvinism. Venemaalgi sai evolutsiooni käsitlemisel oluliseks solidaarsus. Seal eitati aga juba varakult teadusetegijate poolt liigisisest konkurentsi ning kilbile tõsteti altruism. Vastavas vallas teoretiseeris anarhismi klassik P. Kropotkin, hiljem juba nõukogude teadustraditsiooni vaimus nii T. Lõssenko jt. Sellise lähenemise puhul oli loomulik hilisem retseptsioon sotsiaaldemokraatia, aga ka marksismi ja viimase metastaaside suunal. Darwini retseptsioon Venemaal oli tugevate radikaalsete ja vasakpoolsete kalduvustega. Vene teadlaskond, nn intelligentsia, oli sotsiaalselt tundlik. Ka sellele võib leida toe teaduse tulgem nüüd füsioloogia juurde vallast
Seda viimast küll asjata, sest oli ka Darwin oma hilisemates töödes lamarkist. Lamarkistid olid ka kohe käsitlemist leidvad nõukogude bioloogid, kelle jaoks nende õpetus ei olnud siiski mitte vaid neo-lamarkism ega neo-darvinism, vaid nn uus nõukogude darvinism. Venemaalgi sai evolutsiooni käsitlemisel oluliseks solidaarsus. Seal eitati aga juba varakult teadusetegijate poolt liigisisest konkurentsi ning kilbile tõsteti altruism. Vastavas vallas teoretiseeris anarhismi klassik Pjotr Kropotkin, hiljem juba nõukogude teadustraditsioooni vaimus nii T. Lõssenko jt. Sellise lähenemise puhul oli loomulik hilisem retseptsioon sotsiaaldemokraatia, aga ka marksismi ja viimase metastaaside suunal. Darwini retseptsioon Venemaal oli tugevate radikaalsete ja vasakpoolsete kalduvustega. Vene teadlaskond, nn intelligentsia, oli sotsiaalselt tundlik. Ka sellele võib leida toe teaduse tulgem nüüd füsioloogia juurde vallast. Venemaa tugev
annaabi.ee 
