ANTIIKMAAILMAST ,, mimesis"- jäljendus(emotsioonide, looduse) + oskused (peab valdama teatud oskusi) . Positivism väidab muuhulgas, et kirjandusliku teksti tegemine on seotud 3 määrava teguriga: 1) pärilikkus, 2) keskkond, 3) ajalooline moment. PALJUD 20. sajandi teoriad väidavad, et TEKST ON AUTONOOMNE, et sõnal on sõltumatu olemus (et tekstidel pole eluga mingit pistmist). 19. saj. 2. poolel Prantsusmaa sümbolistid, Inglismaal esteistid O. Wilde nt. mõtestasid oma teoseid teoreetilisemalt. Nende jaoks oli REAALSUS LIIGA RÄPANE paik, millest pole mõtet kirjutada. Elu imiteerib kunsti, mitte vastupidi.( roheline nelk) 1920- ndatel tekkis uuskriitika- selgelt lahutatakse kirjanduslik tekst sotsiaalsest ümbrusest, ajaloolisest kontekstist, tekib väga selge tekstile keskendumine. Uuskriitika rõhutab eelkõige vormi tähtsust. Ilukirjandusliku teksti uurimine oli neile eelkõige teksti uurimine ( kuidas tekib nt. tekstis iroonia, pinge vm tonaalsus. T. S
küberruumi mõisted, mis omavahel suuresti ristuvad. Mõlemate lähtekoht on populaarkultuuris. Küberruumi termini puhul viidatakse kahele autorile: ulmekirjanik William Gibsonile, kes 1980ndatel aastatel kasutas märksõna esimest korda oma ulmeraamatus. Gibsoni küberruum oli koht, kuhu sai arvuti kaudu siseneda kehata teadvus. Võim oli selles ruumis inimeste käes, kes kas institutsionaalselt või oma häkkimisoskustega saavad infot kontrollida. Hiljem on termini üle arutletud ka teoreetilisemalt. Barlow küberruumi nime kannab arvutivõrkudega seotud ruum, just Barlow käsitlusest on arenenud edasi ka järgmine selgitus: “küberruum on “koht”, kus telefonivestlus näib toimuvat. Mitte sinu telefoni sees...Mitte ka teise inimese telefonis sees…Kohas, mis on telefonide vahel. See mõõtmatu ruum, kus kaks inimest tegelikult kohtuvad ja suhtlevad. Kuigi mitte päris reaalne, on küberruum siiski ‘ehtne’. Asjadel, mis seal juhtuvad, on väga ehtsad tagajärjed
Kui saab, kas siis Kui ettevõtte juhtkond on tõesti huvitatud sellest, et koodeksil deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas oleks praktiline väärtus, on ta loomulikult huvitatud ka universalism kiidaks selle piraatlusevormi heaks? tagasisidest eetikakoodeksi kasutamise suhtes. Seda on Piraattarkvara kasutamine on sisuliselt vargus ehk veidi kombeks nimetada sotsiaalse vastutuse kontrolliks, mille teoreetilisemalt väljendudes rikutakse sellega omandi käigus:1.vaadeldakse, kas tõesti kõik ettevõtte töötajad teavad puutumatuse põhimõtet. Nii et piraattarkvara kasutamist ei ja tunnevad koodeksit2.uuritakse, kuivõrd nad oma töös saaks kuidagi legaliseerida. Kanti laiendatavuse printsiibi järgi saavad, oskavad või tahavad sellest juhinduda kas sellest on
Lõppude lõpuks, kas diferentseeritus, õiguslik mitmekesisus ei ole väärtus omaette? Föderaalriigi eelis unitaarriigi ees on avaram võimalus lasta kõrvuti eksisteerida erinevatel õiguslikel lahendustel, sealhulgas erinevatel arusaamadel põhiõigustest.*57 Euroopa Liit pole aga isegi mitte föderaalriik ning seda vähem oleks põhjendatud anda ühele kohtule ainuõigus kaitsta nii liidu kui (kaudselt) ka liikmes- riikide põhikorda. Need, kes lähenevad asjale teoreetilisemalt, küsivad, kas hierarhiline käsitus õigusest pole juba oma aega ära elanud. Võrgustik näib tänapäeval märksa sobivama metafoorina kirjeldamaks õiguskordade struktuuri ja suhteid.*58 Hierarhia seevastu viivat tupikusse, sest on loomuldasa steriilne.*59 Nüüdisaegse õiguskäsitluse vaimus võiks Euroopa Liidu põhikorra sisustamine toimuda võrgustikus, mille keskmes on EK ja seal kõrval liikmesriikide kohtud juhtumite tarvis, mil liidu õigus satub kõigist