KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel
Tegu on tagajärjega põhjuslikus seoses siis, kui selline tegu tavaliselt põhjustab sellise tagajärje) § 12 lg 2 on näitlik loetelu. Objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad veel: subjekt – teo toimepanija. Tavaliselt on igaühekuriteod, kuid on ka selliseid kuritegusid, kus on subjekt eraldi määratletud, nt ametiisik ründeobjekt – peab silmas objekti, mida konkreetse teoga rünnati. Tuleb eristada õigushüvest teomodaliteedid – iseloomustavad koosseisu parameetreid teatud juhtudel. Ei ole igas koosseisus määratletud 1) koht 2) aeg 3) viis kui puudub mõni objektiivse koosseisu tunnus - objektiivse koosseisu puudumine ja lõpetad analüüsi - lähed üle katse kontrollimisele 3. Subjektiivne koosseis (§ 12 III) 1) Tahtlus §16 – kui koosseis ei näe ette otsest tahtlust või kavatsetust, tule
kasutamisega on inimene muudetud liikumisvõimetuks(kinni seotud 7.Loomategu.Inimene võib kasutada looma süüteo vahendina.(ässitada koera) Süüteo objektiivne kosseis § 12 toob ära nii objektiivsed kui ka subjektiivsed süüteo koosseisu tunnused. § 12 lg 2 sätestab et süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel põhjuslikus seoses olevaid tunnused.Veel on objektiivsed tunnused teovõlased asjaolud e. teomodaliteedid,subjektiivsete eritunnustega ja teo objekt. Ühtegi süüteo koosseisu ei saa olla ilma teota. Sõltuvalt süüteo koosseisu tüübist obligatoorsed võivad olla ka tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.Nimelt,kui tegu on materjaalse süüteo tüübiga,siis tagajärg ja põhjuslik seos on obligatoorne. Ülejäänud objektiivsed tunnused on alternatiivsed ja sõltuvad dispositsioonist. Süüteo koosseisu tüübid Karistatava teo kirjeldus.
Igaüks neist on enamasti kirjeldatud lähemate tunnuste alusel. Nende koostisosade ühendamisega toob seadusandja lühendatud vormis esile normi sisuks oleva käsu. 3.2.1. Tegu ja karistusõiguslik teomõiste Koosseisu tuumaks on tegu, mis jaguneb tegevuseks või tegevusetuseks. Tegu määratletakse sageli läbi erinevate asjaolude, nt teosuhe isikusse või asja, teo toimepanemise aeg ja koht, teo toimepanemise viis ja tema seotus teiste tegudega. Need, nn teomodaliteedid kirjeldavad lähemalt situatsiooni, kus tegu peab aset leidma, et olla karistusväärne. 3.2.2. Tagajärg Erinevalt formaalsetest süütegudest on materiaasete ehk tagajärjedeliktide puhul kirjeldatud koosseisus ka tagajärg ehk teost ajalis-ruumiliselt eraldatud, aga teoga põhjustatud muutust või ootuspärase muutuse ärajäämist välismaailmas. Tagajärg ei ole teo osa, kull aga süüteokoosseisu objektiivne tunnus, mis samuti või olla piiritletud lähemate tunnuste abil. 3.2.3
Ka USA karistusõiguses tuleb esmalt tuvastada koosseisupärasus.USA karistusõigus tunneb koosseisu kaksikjaotust: objektiivne koosseis ja subjektiivne koosseis. Neid kaht selliselt eestindades patustataks küll ehk tõlkereeglite vastu, kuid sisuliselt on kõnealused mõisted kattuvad. Tuleb tähele panna, et objektiivse koosseisu osadena käsitletavate teo, tagajärje ja põhjusliku seose kõrval on olemas veel ka teomodaliteedid ehk süüteokoosseisu normatiivsed tunnused, mille puhul tõendamiskoormus lasub samuti süüdistusel. a. Tegu ja tegevusetus - Objektiivsesse koosseisu kuuluva teo puhul eristatakse positiivset ja negatiivset tegu ehk tegevusetust. Viimane tähistab olukorda, kus isik jättis tegemata midagi, mille tegemiseks tal oli õigusest tulenev kohustus. Lisaks tuntakse nn seisundisüütegusid, nagu hulkurlus, ja valdamissüüteod. Viimaste puhul on koosseisuliseks