sellises staadiumis, et hakkab tekkima nn. karjaefekt - inimesed vajavad ükskõik millist teadmist, millele nad võiksid selge mõttega orienteeritud olla. See aga ei tähenda tihtipeale indiviidide kainet mõtlemist, kuna taoline situatsioon annab aluse marodöörlusele, võimupöördele, kõigele kaootilisele, mis pole süsteemi osa. Raamatus oli kirjeldatud, kuidas rahvas on piiratud müüride taha oma linna sisse, mida valvab armee. Selline olukord tekkis tänu puht-teoloogilistele kinnisideedele, mida sealne rahvas oma isiklikuks tõeks pidas. Kuid Assuri (Assüüria pealinn) väejuht oli väga "inimliku" mõtlemisega tegelane ja ta teadis, et kui vaja on saavutada oma tahtmine, tuleb "pigistamisega" viia asi järk-järgult nii kaugele, et vastasel tekib siiras soov ühineda tema otsustega, vanduda alla tema otsustele. Nõnda ta siis rakendaski oma sõjalise võimu selleks tarbeks ning pani võõra linna rahva kannatama..
Esiteks Pühakirja, milles on ilmutatud Jumala tahe. Teiseks aga Jumala poolt loodut, milles väljendub Jumala vägi. Loodu uurimine on võtmeks Pühakirja mõistmisel, mitte ümberpöördult. Teadmised jagunevad teoloogiaks ja filosoofiaks, neid ei tohi mõtlematult ühte patta panna. Loodusel on siiski teatud teoloogiline tähendus, kuna selles kätkeb kaudne tõendus Looja tarkuse kohta. Ometi poleloodusest võimalik leida paralleele Pühakirja kaudu ilmutatud teoloogilistele tõdedele Galileo Galilei - Baconiga küllalt sarnane, kuid rõhutab, et Looduse Raamatut tuleb tõlgendada vastavalt matemaatilistele printsiipidele. Bacon: filosoofia on kirjutatud suurde meile alati vaatlusteks avatud Seda raamatut ei ole võimalik mõista, kui esmalt ei õpita selgeks keelt ja tähestikku, milles see on kirjutatud. See on kirjutatud matemaatika keeles, tähtedeks on selles kolmnurgad, ringid ning teised geomeetrilised kujundid. Neid tundmata on
tähtsust, tegelesid koorihäärad mitesuguste ülesannetega nii kloostris (õpingud, raamatute kirjutamine, koolitutustegevus, kloostrihooldus) kui ka väljaspool kloostrit (põllutöö, hingehoid, haigete põetamine). Kohustuslik oli ühine söömine, magamine ja palvetamine. Pidulikule liturgiale (vaimuliku laulust ja koguduse vastulaulust koosnev jumalateenistuse osa) ja maarjakultusele on augustiinlate-koorihärrade vaimsuses pühendatud sama palju tähelepanu kui teoloogilistele teadusuurimistele. Riietust: koosneb valgest taalarist ja selle peal kantavast valgest liturgiarüüst, mis hiljem lühenes koorikuueks. 18. sajandist must taalar. Haridus: õppetegevusele suur tähelepanu. Rajasid St. Victoria kooli ja Chartres'i toomkooli, mis said kogu Õhtumaa juhtivateks õppeasutusteks. Lisaks sellel oli iga augustiinlaste-koorihärrade kloostris oma enda kool, mis jagati internseks ja eksternseks haruks. Esimeste eesmärgiks oli kloostrijärelkasvu
Jungi kriitilisus, aga samuti kaastunne oma isa suhtes süveneb järjest. Tema tahe on aidata oma isa - kes on doktorikraadiga, kuid kramplikult pimedast uskumisnõudest kinnihoidev mees - kuid ta ei tea, kuidas seda teha. Jung oli veendunud, et kui isa oma kahtlustele järele annaks, saabuks tema vabanemine ning lunastus. (JUNG 2004:49) Seda ei juhtunud kunagi, isa suri haigusse Jungi ülikooliaastatel ning ta oli isa surma tunnistajaks. Otsides isa raamatukogust vastuseid teda vaevavatele teoloogilistele ning eksistentsiaalsetele küsimustele, süvenesid Jungi nõutus ning vastandumine järjest. Tema kätte sattus sveitsi reformeeritud teoloogi Alois Emanuel Biedermanni (1819-1885) teos ,,Christliche Dogmatik", mis kirjeldas usu põhiküsimusi. Jung ei suutnud nõustuda paljude seal esitatud seisukohtadega, vaid talle tundus kogu Biedermanni käsitlus olevat ,,kergekäelises, mõtlematus laadis, mis on nii iseloomulik religiooniõpetusele". Mitmed sealsed väited näisid talle küsitavatena.
annaabi.ee 
