Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis etendas positiivset osa saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool kooliprogrammi, muusika vahendusel. Pärast kooli lõpetamist otsis Haava kontakti Tartu rahvuslike ringkondadega. ,, Postimehe" toimetaja K. A. Hermanni laulukooris ja tema majas liikuvas seltskonnas tutvus ta muusikaandelise teoloogiateaduskonna üliõpilase Jaan Lellepiga. Vastastikusest kiindumusest puhkenud tunded ajendasid 1885-1886 Haava kirjutama armastuslaule. Need tunded kujunesid tema esimese loominguperioodi tähtsasaimaks inspiratsiooniallikaks. Vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga. Aastatel 1892-1894 viibis Haava nii Saksamaal kui Venemaal. Teenistusmure viis Haava 1894. aastal Peterburisse, kus ta leidis ajutist tööd halastajaõena, hiljem oli seltsidaamiks ja
Akadeemia välisauliige, 1996 Tartu Ülikooli audoktor, 1998 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004 Aasta helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005 Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007 Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima koorimuusika esituse Grammy. Balti Tähe autasu (Peterburi, Venemaa), 2007 Léonie Sonningi muusikaauhind (Taani), 2008 Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist, 2008 Liège'i Ülikooli audoktor (Belgia), 2009 Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009
(USA), 2005 Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 2011 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni rüütlikraad, Frieburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna 2011 audoktor (Saksamaa), 2007 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik muusika alal, Balti Tähe autasu (Sankt-Peterburg, Venemaa), 2011 2007 Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liige, 2011 13. veebruaril 2011 kandideeris Pärdi Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" Grammy auhinnale parima kaasaegse klassikalise
1. SÜND JA PEREKOND Vincent van Gogh sündis Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis, Zundertis, protestantliku pastori peres. Ta sai vanema venna nime, kes oli surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Tema isa oli Theodorus van Gogh (minister) ja ema Anna Cornelia van Gogh (artist). Samad nimed said ka Vincenti noorem vend ja õde. Tema vanaisa Vincent (1789–1874) oli lõpetanud 1811 Leideni ülikooli teoloogiateaduskonna. Ka üks kunstikaupmehest onudest oli Vincent ja van Gogh kutsus teda onu Centiks. Vanaisa onu (1729–1802) kandis samuti Vincenti nime ja ta töötas skulptorina. 4 2. NOORUS JA ENESE AVASTAMINE 1869. aasta juulis aitas onu Cent Vincentil saada koha kunstiga kauplevas ettevõttes Goupil & Cie, kus ta ka ise üks omanikest oli. Onu Centil ei olnud lapsi ja ta soovis, et üks
Bredast edelas Zundertis protestantliku pastori peres. Ta sai vanema venna nime, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Tema isa nimi oli Theodorus van Gogh ja ema nimi oli Anna Cornelia van Gogh (sündinud Carbentus). Selles peres oli tavaks samu nimesid kasutada: Vincentil oli noorem vend Theodorus ja õde Anna. Tema vanaisa Vincent (17891874) oli lõpetanud 1811 Leideni ülikooli teoloogiateaduskonna. Vanaisal oli 6 poega, kellest 3 said kunstikaupmeesteks nagu ka pojapoeg Theo. Ka üks kunstikaupmehest onudest oli Vincent ja van Gogh kutsus teda onu Centiks. Vanaisa onu (17291802) kandis samuti Vincenti nime ja ta töötas skulptorina. 1869. aasta juulis aitas onu Cent Vincentil saada koha kunstiga kauplevas ettevõttes Goupil & Cie, kus ta ka ise üks omanikest oli. Onu Centil ei olnud lapsi ja ta soovis, et üks vennapoegadest võtaks kunagi üle tema osaluse ettevõttes
Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 4 Pärast kooli lõpetamist otsis Haava kontakti Tartu rahvuslike ringkondadega. ,,Postimehe" toimetaja K.A.Hermanni laulukooris ja tema majas liikuvas seltskonnatutvus ta muusikaandelise teoloogiateaduskonna üliõpilase Jaan Lellepiga.Vastastikusest kiindamusest puhkenud tunded ajendasid 1885-1886 Haava kirjutama armastuslauale. Need tunded kujunesid tema esimese loominguperioodi tähtsaimaks inspiratsiooniallikaks. Koos luulepuhanguga algas 20-aastasel Haaval tolleaegse haritud naise raske võitlus teenistuse leidmiseks. Tema tööjõudu vajas esialgu ainult lasteaed. Tutvunud seal kasvatustööga, asutas Haava ise väikese kostikodu koolilastele ja andis lisaks eratunde. Samal
· Tartu Ülikooli audoktor, 1998 · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 · Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 · Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 · Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004 · Aasta Helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005 · Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 · Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 · Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007 · Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima koorimuusika esituse Grammy. · Balti Tähe autasu (Sankt-Peterburg, Venemaa), 2007 · Léonie Sonningi Muusikapreemia (Taani), 2008 · Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist, 2008 · Liège'i Ülikooli audoktor (Belgia), 2009 · Paide aukodanik, 2009
annaabi.ee 
