Sümbolistid maalisid kõige erinevamalt , aga neid ühendas temaatika. Teemad olid igavikulised(sünd, surm, üksindus, erootika, elu ringkäik). Kunst ei pidanud olema tegelikkuse peegeldus vaid müsteerium. Euroopas temaatikad eri paigus kohati erinevad, nt. Inglismaal ja Prantsusmaal isiksusekesksed ja ajatud tõlgendused, Saksamaal rahvaajaloo ja rassi hinge väljatoomine, Põhja-Euroopas rahvusromantism. See baseerus nn. uusromantisimi teoloogial, mille aluseks oli pettumine oma kaasajas. Religiooni osatähtsuse kasv. Rahvusromantism peamiselt põhjamaades(Norra, Soome, Eesti). SÜMBOLISM Norra Munch-Rahvusvaheliselt kõige kuulsam, väga ekspressiivne, kunst kui võimalus väljendada olulisi tundeid ja mõtteid. ,,Karje" ,,Elutants". Soome Gallen-Kallela-Soome mütoloogia ainelised tööd ,,Kullervo needmine". Simberg ,,Haavatud ingel", ,,Surma aed". Venemaa :rühmitus Mir Iskusstva, ühendas nii kunstnikke kui ka kirjanikke
Integreeritud regulatsioon tähendab, et tegevus on inimesele isiklikult tähtis soovitud tulemuste saavutamisel. Haapsalu 2009 Motivatsioon Motiveerimata käitumine Ida kultuuris, näiteks taoismis tehakse vahet motiveeritud käitumise ( saavutamine, proovimine, sihipärasus ) ja motiveerimata käitumise ( eksisteerimine, kasvamine ) vahel. Lääne kultuur rajaneb juuda kristlikult teoloogial. Ameerikas rõhutatakse pingutust, tõsimeelsust, töö tegemist ja eelkõige sihipärasust. Üheski õpikus ei räägita lõbust, lustist, logelemisest, mediteerimisest, sihitust, kasutust või motiveerimata tegevusest. See on vale, kuna psühholoogia jätab kõrvale tähtsa tahu motivatsiooni teoorias, nimelt motiveerimata käitumise. Väljendavad käitumised Väljendamine on motiveerimatu ja sihipäratu tegevus. Need on:
SPINOZA ATEISM Spinoza etendas olulist osa uue aja ateismi ja usulise vabameelsuse arengus. Oma arusaamad religioonist ja Vanast Testamendist esitas Spinoza ulatuslikus "Teoloogilis- poliitilises traktaadis". Selles teoses seatakse kaks küsimust: 1. filosoofilise ja teadusliku uurimise vabaduse lubamist riigis, 2. Vana Testamendi tekstide iseloomu ja päritolu küsimus. Esimeses küsimuses väitis Spinoza, et usk peab jätma teadlastele täieliku mõtte- ja uurimisvabaduse. Teoloogial ja filosoofial pole tema arvates midagi ühist. Religiooni eesmärgiks on anda inimestele õpetusi, kuidas moraalselt elada ja käituda. Seepärast ei saa mingid teaduse ja filosoofia resultaadid olla vastuolus religiooniga. Nad ei saa ka olla ohtlikud religioossele vagadusele ja ühiskonna kõlblusele. Vastupidi, tõeline moraal ja ühiskondlik kord on ohustatud just seal, kus religioon ja riik mõttevabadust piiravad.
Selle tagajärjeks on sisemine rahulolematus iseenda ning eluga ja võivad esineda kõikvõimalikud veidrad kõrvalnähud, alates foobiatest kuni sundmõtete ja -käitumiseni. Eessõnas Victor White teosele ,,Jumal ja teadvustamatus" arutleb Jung, et kuigi teoloogia ning psühholoogia on erinevad, siis mõlemate üheks ühiseks eesmärgiks on ometi abi toomine kannatavale inimolendile. Kuna inimkannatuse põhjused pole alati bioloogilis- somaatilised, siis on oma vajalik panus anda nii teoloogial kui psühholoogial. Seda näiteks neuroosi puhul. ,,Neuroosi korral võib esineda erinevaid probleeme, mis varieeruvad instinktiivse sfääri häiretest kuni ülimate küsimusteni ning otsusteni, mis mõjutavad meie elufilosoofiat. Neuroos ei ole isoleeritud, selgelt välja joonistatud fenomen; see on inimolendi kui terviku reaktsioon." (JUNG 1977:300) Jung selgitab, et sümptomite ravimine ei aita siin midagi, vaid tuleb minna probleemi juurteni.
annaabi.ee 
