olid peremehe eestkoste all. 13.-14. sajandi allikates on mainitud ka trääle ehk orje, kelleks võisid muutuda sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 15. sajandi jooksul träälid kaovad. 15.-16. Sajandi vahetusel sai tõelise hoo sisse eramõisate rajamine. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid, millest tekkis uus koormiste liik- teokohustus: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 15. Sajandi lõpus juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnimaisus. Varem võisid talupojad mõne teise aadliku maadele elama asuda, kuid nüüd sõlmiti maapäevadel kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. liikumisvabaduse säilitasid vaid vabatalupojad. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus, hiljem tuli ka ette
kohustus kandma sõjaväeteenistust; Vabad talupojad- koormistest lahti ostetud; Vabadikud- maata/vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad; sulased/teenijad- müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all; träälid- orjad(sõjavangid, võlgnikud, surmanuhtlusest lahti ostetud. 15 saj kaovad) Teokohustus- algul talgutesarnane töö, hiljem iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise; Talupojad=Pärisorjus- maa kuulus sakslastele; teoorjus(abitegu, korvaline tegu); rahamaksud(maksud põllumajandus saadustest); sunnismaisus- puudus liikumisvabadus; isikliku elu piiramine; talupoegade ost-müük- vahetus; kodukari- mõisinike karistus talupoegadele; ei osalenud riiklikus elus; ei tohtinud kanda relvi. Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse; Linna
ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 62. Sulane/teenija isikud, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 63. Träälid e orjad.Sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 64. Mõis Maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. 65. Teokohus koormiste liik, kus iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 66. Pärisorjus talupojad olid mõisniku isiklikuks omandiks. 67. Sunnismaisus Talupojad ei ole vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. 68. Linnaõigus Tagab linnakogukonnale autonoomia ja eristab seda ümbritsevast keskkonnast.Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 69. Raad Valitses linna. Koosnes raehärradest. 70. Gild kaupmeeste või tsunftide ühendus. 71. Tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus. 72
Tänu soodsatele tingimustele oli Eestis keskaja lõpuks juba umbes 500 mõisa. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Siit tekkis uus koormiste liik- teokohustus, mis oli algul veel perioodiline talgutesarnane töö. Keskaja lõpul mõisapõldude laienedes hakkas aga teopäevade hulk suurenema, muutudes 16. sajandi jooksul korraliseks nädalateoks: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. Talupoegade väärtus keskaja jooksul kasvas, paraku ei toonud see neile endale kasu, vaid vastupidi: 15. sajandi teisel poolel juurdus arusaam, et talupoeg ei ole isiklikuklt vaba, vaid kuulub maa külge, mida ta harib, s.t. tekkis sunnismaisus. Koos teokohustuse suurenemisega suurenesid ka talupoegadelt nõutavad maksud. 13. sajandi kümnis (10% saagist) suurenes 15. sajandil veerandini saagist mistõttu jäid paljud talud mõisadele võlgu. Talupoegade nö
Peagi hakkasid vasallid pühenduma üha enam oma maaomandi haldamisele. Hakati mõisamajadit laiendama ja ise vilja tootma. Toetuseks soodus turukonjunktuur. 15.saj lõpul viljahinna tõus ning soodsad võimalused viljaekspordiks. Mõisapõldude laiendamise hoog- 15. ja 16. saj. Keskajal Eestis 500 mõisat. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Sellest tekkis uus koormiste liik- teokohustus. Iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 15. saj teisel poole tekkis arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad- kujunes välja sunnismaisus. Talupojad ei võinud enam ühe aadliku juurest teise juurde paremat elutingimust otsima minna. Maarahvas andis aga linnarahvastikule palju juurde, põgenikele loodi adra-ehk haagikohtuniku amet. Tõusid maksud- kümnis ¼ saagist. 1507. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj talupoegi hakkati pidama mõisnike isiklikeks omandiks
annaabi.ee 
