tsensuurina. Tsensorid pole kaugeltki kohtumõistjad rahva arvamuse üle, vaid ainult selle teatavaks tegijad. Tsensuur võib aidata kombeid säilitada, aga iial ei suuda ta neid taastada. Tsensuur säilitab kombeid sel teel, et takistab avaliku arvamuse korrumpeerumist ning hoiab seda oma targa sekkumise abil õigena. Mõnikord tuleb tal ka anda kindel kuju alles ebamäärastele arvamustele. Esialgu ei olnud inimestel teisi kuningaid peale Jumalate, ega teisi valitsusi peale teokraatlike. Ainuüksi sellest, et iga riikliku moodustise etteotsa seati Jumal, järeldub, et Jumalaid oli niisama palju kui oli rahvaid. Nõnda tulenes rahvuslikust jagunemisest polüteism ja sellest omakorda usuline ning ühiskondlik sallimatus – mis, on oma loomult üks ja seesama nähtus. Ükski oma kultuse ja valitsusega riik ei eristanud oma Jumalaid oma seadustest. Poliitiline sõda oli ühtlasi usuline. Ühe rahva Jumalal polnud mingeid õigusi teiste rahvaste üle
Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Eksisteeris nn kahe mõõga teooria: 1. Riigi põhifunktsioon on jumala tahte teostamine maa peal ehk inimeste juhtimine kooskõlas jumala seadustega – ilmalik funktsioon. 2. Kiriku põhifunktsioon on inimeste ettevalmistamine igaveseks eluks ning järelevalve riigi tegevuse üle – kanooniline funktsioon. Taevariigi valitseja on jumal, maapealses riigipea. Võimutäiuse saanud jumalalt. Teoloogilist teooriat ei tohi samastada teokraatlike teooriatega,sest viimased eitavad üldse ilmaliku võimu olemasolu. Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooria Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku leppe tulemisena. Riigipea sai seega oma võimu algselt rahvalt – rahvas kõrgeima võimu allikas!!!!. Selle teooria kaasaegsed pooldajad väidavad, et konstitutsioonid/põhiseadused ongi selliseks lepinguks. Seadusandja seadused peavad tuginema põhilistele loodusseadustele ehk loomuõigustele. Riik on inimese jaoks, mitte vastupidi.
Siit ka nõue vastuvaidlematult kuuletuda monarhile, muidu nö tõstetakse käsi jumala enda vastu. Selle kontseptuaalse lähtealuse põhjal on tekkinud enamus omaaegseid nn maailmariigi (suurimpeeriumi) ning konkreetsete impeeriumide laiendamist põhjendanud kosmopoliitilisi teooriaid - aluseks "ainuõige taevaliku tahte" vägivaldne pealesundimine naaberriikidele ja -rahvastele. Riigi tekke teoloogilisi teooriaid ei tohi samastada teokraatlike teooriatega: viimased eitavad üldse ilmaliku võimu olemasolu. Teokraatlike teooriate kohaselt on kõrgeima riigivõimu allikaks Jumal, tegelik valitseja kas jumalustatakse või käsitatakse teda Jumala asemikuna maisuses. Sellise (vaimuliku) riigi tegelikud seadused põhinevad usulise pärimuse tõlgendusel ning kõrgeima võimu kandjaks (tegelikuks valitsejaks) on vaimulikkond või selle juht (nt islamis: kaliif, sultan, ajatolla; budismis: dalai-laama; katoliikluses: paavst). § 4
ümber asuvast varisenud Roomast, kui ristiusk eelmise tsivilisatsiooni rusude alt kõik ühiskonnakihid välja otsib ja neist uue hierarhilise terviku loob, mille tipukiviks saab vaimulik seisus, siis kuuleb selles kaoses algul midagi pakitsevat, pärast aga näeb, kuidas ristiusu hingeõhus 170 9 7 surnud ehituskunstide põrmust, kreeka ja rooma ehitusvormidest barbarite käe alt vähehaaval ellu tõuseb salapärane romaani arhitektuur, see Egiptuse ja India teokraatlike ehituste sugulane, puhta katolitsismi muutumatu embleem, paavstliku ühtsuse kõigutamatu hiero-glüüf. Kogu tolleaegne mõttemaailm on tõepoolest väljenduse leidnud selles sünges romaani stiilis. Sellest hoovab paavsti võimu, ühtsust, ligipääsmatust, absoluutsust, Gregorius VII-t; kõikjal on tunda vaimulikku mõju, mitte kuskil aga inimest; igal pool kastivaimu, mitte kuskil rahvast. Siis aga tulevad ristisõjad. See on suur rahvaliikumine. Iga
annaabi.ee 
