suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ka noor pealik Chlodovech kes oma territooriumi kõvasti laiendas ja teised väikevalitsejad kõrvaldas ning seeläbi kogu tekkinud riigi kuningaks sai.Riigi tekkimisele aitasid kaasa ka kohaliku rahva ja kloostrite toetus. 6.Chlodovech otsustas ristiusu vastu võtta, sest ta mõistis, et see on vajalik riigi koos hoidmiseks
13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. * Maavaba- olid isiklikult vabad ja said oma maa (väikelääni) tavaliselt läänikirjaga. Sõjaväekohus kergeratsanikuna ja pidid maksma makse. Teokohust polnud. * Vabatalupoeg – vakuraamatutes eraldi märgitud, maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid kui enamasti ei olnud teokohustust (või see oli väike). Vabatalupoegade kohustused rahamaksuna, lisaks rahale tihti ka naturaalandamid. Suur osa neist olid erinevad (mõisa)ametimehed: möldrid, sepad, puusepad jm. *Üksjalad- talupojad, kes asusid uusi maid üles harima. * Pundenik - oli sarnane üksjalale, väiksema maksukoormusega kui adratalupoeg. Tavaliselt olid pundenikud majanduslikult paremal järjel kui üksjalad. Sarnase seisundiga ka pobulid.
ka ladina ja kreeka ning heebrea keeli) Majanduse edendamine · Friedrch II majanduspoliitika oli merkantilistlik · Kuningas toetas kodumaist kaubandust ja kodumaist tööstust · Riigi kulul kuivendati Oderi-äärsed sood ja sinna rajati mitu tuhat uut küla. · Nõudis, et talupoegade koormiste suurused oleksid määratud kindlaks- määrataks kindlad piirid (et ei laostusk) · Kuninga maadel vähendati teokohustust 6 päevalt 3-le · Rajati viljamagasine (talupoeg sai häda korral abi-laenu) · Arendas kartulikasvatust (lisaks kaalikas), mis oli seni vähelevinud · Vajadusel jagas ise talupoegadele õpetust JOSEPH II Austria hertsog, Saksa-Rooma keiser Joseph II ja Maria Theresia · Juba keiser Joseph II ema- Maria Theresia viis ellu reforme, mille eesmärgiks oli Austria valduste parem valitsemine
provintside erinevus süvenes. Linnad allutati keisri kontrollile. Maksude suurenemine ja barbarite rüüstamine vähendasid ka talupoegade julgeolekut. Selle tagajärjel jätsid talupojad oma kodud. Jätsid oma majapidamised ja otsisid kaitsed latifundiumitesse. Vabad talupojad kadusid ja kujunes välja kolinaat. Algul oli vabad talupojad maa rentnikud. Kui nad jäid võlgadesse muutusid sõltuvateks talupoegadeks ja lisaks rendil pidid tegema teokohustust. Constantiniuse ajal võeti neilt likumisvabadus ja muutusid paikseks. Tühjadele maadel, kust talupojad olid põgenenud asustati ka vangi võetud barbaritega ja neid sunniti maad harima. Rahvaarv vähenes, kuna katkud laastasid. Rahvaarv langes 60 miljonilt 30 miljonini. Roomlaste eluolud Kreeka kultuurimõjud Rooma linn sai alguse väikesest linnriigist ja tänu vallutustele kasvas see hiiglaslikuks
annaabi.ee 
