LABORATOORNE TÖÖ nr. 4 Paindekatse Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.03.18 Tallinn 2018 1. Töö eesmärk: Võrrelda terastala koormamisel tekkivaid siirdeid ja pingeid arvutuslike väärtustega. 2. Kasutatud tööriistad: · Tensoandurid 4tk · Mõõtekell · Paindekatse masin (universaalkatsemasin) 3. Katseskeem Joonis 1. Katseskeem 4. Saadud andmed 4.1. Kesklõike siire Tabel 1. Kesklõike siire Kesklõike siire Jrk. Algkoormus Jõud F Mõõteindikaato katseline arvutuslik nr. ri lugem w(M) w(Q) w
-200 -202.08 -300 -268.56 Aeg [s] Graafik 1 Moonete aegrida Suurimad tõmbepinged on tala alumises vöös, millele vastavaid moondeid esitab andmeveerg 1/2xh. Suurimale survele vastab andmeveerg -1/2xh. Tala seinale profiili kõrguse kolmandiku ja kahe kolmandiku peale liimitud tensoandurid on märgitud vastavalt 1/6xh ja -1/6xh. [2] Antud: E= 210 Gpa G= 84 Gpa Iy= 198 cm4 Ared= 10 x 0.45 = 4.5 cm2 Wy= 39.7 cm3 F0= 9.81 x 1000 kgf Katsetulemused: Kasutatud valemid: F xa Valem 1: M y= 2 My Qz Valem 2: W k =W k +W k M Fxa W = y x ( 3 x l2 -4 x a2 ) Valem 3: k
Mahtuvuslikus rõhuanduris põhjustab tundliku membraani deformeerimine konden-saatori mahtuvuse muutumise. 29 Induktiivrõhuanduris tekitab rõhk elektromagnetsüsteemi induktiivsuse muutumise (rõhu mõjul muutub õhupilu suurus). Piesoelektrilistes andurites tekitab mehaaniline surve kristallis elektrilaengu. 30 2.3. Jõud ning pöördemoment Enimkasutatavad jõu- ja mehaanilise pinge andurite tüübid on järgmised: • tensoandurid; • piesoelektrilised andurid; • magnetoelastsed andurid. Tensoandurid on kas elektrijuht- või pooljuhtmuundurid. Nende talitlus põhineb veni- tusefektile. Venitusefekt on anduri aktiivtakistuse muutus selle geomeetrilise suuruse ja vastupa-nu muutuse tõttu elastsel mehaanilisel deformatsioonil. Sel viisil saadud muutust iseloomustavad suhteliselt väikesed väärtused. Piesoelektrilised andurid
masinakoodis salvestatakse kahte või kolme järjestikku baiti, kusjuures listingus tuuakse ära ainult madalama baidi aadress). 118 2.5. Signaaliprotsessorid 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused Tööstusprotsessid jagunevad pidevatoimelisteks ja diskreetseteks. Nende kulgu kontrollivad analoogandurid nagu termopaarid, tahhogeneraatorid, mõõtepotentsiomeetrid, tensoandurid jms on pidevatoimelised seadmed, mille väljundsignaaliks on alalispinge. Mõõtereleed, teekonnalülitid, impulsi- ja koodiandurid on diskreetsed seadmed, mille väljundsignaaliks on erinevalt kodeeritud impulsid. Juhtimissüsteemis kasutatakse diskreetse toimega kontrollereid ja juhtraale, mille väljundiks on kahendarvuna esitatud juhtsõna. Paljud täiturid nagu elektrimootorid on jällegi pidevatoimelised. Seega tuleb
ohvriks, samuti on levinud tahtlik loendusandmete suurendamine (külastajate poolt); reeglina puuduvad kellaaja ja kuupäeva andmed; seadmed eeldavad kohapealseid struktuure. Otsese surve tagajärjel saab sensor signaali ning info edastatakse loendusmehhanismile. Sellisteks seadmeteks võivad olla pneumaatilised torud, survematid, tensoandurid jms. Eelised: lai valik erinevaid tehnoloogiaid nii inimeste- kui sõidukite loendamiseks; saab ühendada erinevaid seadmeid (nt. elektroonilised Survele andmesalvestajad, foto- ja videokaamerad); lihtne varjata; väike suurus reageerivad ja kaal; madal energiatarve; ilmastikukindlad; reguleeritav tundlikkus ja
annaabi.ee 
