tuntud iluduse Helen Tourment'iga, kellest on teinud palju portreesid. Portreede paremik. Pildid tema poegadest. · Anthony van Dyck(1599-1641)- Rubensi õpilane. Itaalias käik ja eriti Tizian on teda eriti mõjutanud. Eelkõige portretist. 1682 asus elama Londonisse. Charels I õukonna maalikunstnik. Rida pilte Charles I ja tema perest. Van Dycki habe · Jacob Jordaens · Tuntuimad kunstnikud: Jan Wildens- jahipiltide maalija, Adrian Brouever- talupoegade elu, David Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad. · Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon, kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, zanrimaal, meremaal, natüürmort. · Frans Hals Vanem(1580-1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik. · Rembrandt Harmenz van Rijn(1606-1669)- Osad kunstiajaloolased peavad teda maaligeeniuseks.
Portreede paremik. Pildid tema poegadest. · Anthony van Dyck(1599-1641)- Rubensi õpilane. Itaalias käik ja eriti Tizian on teda eriti mõjutanud. Eelkõige portretist. 1682 asus elama Londonisse. Charels I õukonna maalikunstnik. Rida pilte Charles I ja tema perest. Van Dycki habe · Jacob Jordaens · Tuntuimad kunstnikud: Jan Wildens- jahipiltide maalija, Adrian Brouever- talupoegade elu, David Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad. · Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon, kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, zanrimaal, meremaal, natüürmort. · Frans Hals Vanem(1580-1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik. · Rembrandt Harmenz van Rijn(1606-1669)- Osad kunstiajaloolased peavad teda maaligeeniuseks.
selge: m�nuledes ja roidumuses ning liigses lustis veedetud elu on raisatud ja loomalik eksistents. Saftleven on sellest t��st maalinud veel v�hemalt �he versiooni ning on pakutud, et see maal v�ib p�hineda ka Jan Brueghel vanema kadunud kompositsioonil. Tollase kunsti seotus ja autorite ilmne m�ju �ksteise loomingule oli loomulikuks osaks kunstipildist; nii v�ib Saftleveni kompositsioonidest v�lja lugeda ka David Teniers noorema laadi, kellest ta sai inspiratsiooni oma reisi ajal Antwerpeni 1632. aastal. ****** Cornelius van Bellekin oli 17. sajandi teise poole Hollandi maalikunstnik ja joonistaja ning juhtiv graveerija, kes t��tas silmapaistvalt eriti p�rlmutriga, kuid hinnatud olid ka kunstniku vasegraveeringud. Arvatavasti oli Cornelius Bellekini isaks Jean Bellequin (u 1597/98 � 1636), kes tegeles samuti p�rlmutri t��tlemisega. Bellekini v�hesed �limaalid kujutasid peamiselt k�la- ja
Peltsebulini; kõiki loomade profiile koonust nokani, kärsast nukini. Kujutletagu, et kõik Uue silla lõustad, need luupainajad, mis Germain Pi-loni * käega kivisse on raiutud, hakkavad elama ja hingama ning teile põlevail silmil üksteise järel otsa vaatama; lastagu oma silmade eest mööda libiseda kõik Veneetsia karnevali maskid, ühesõnaga, kujutlege enese eest möödumas nägude kaleidoskoopi. Mürgel võttis järjest flaamlikuma ilme. Teniers * oleks sellest ainult umbkaudse pildi maalida saanud. Kujutletagu Salvatore Rosa * lahingut bakhanaalina. Polnud enam skolaare, saadikuid, kodanikke, mehi ega naisi, Clopin Trouillefou'd, Gilles Lecornu'd. Neljanaela Ma-rie'd ega Robin Poussepain'i. Kõik isiklik kustus üldises minnalaskmises. Suursaal oli muutunud päratuks häbe-matuste ja ülemeelikuste miiliahjuks, kus iga suu kisas, iga silm vaikus, iga nägu lõustu lõikas, iga kere vigureid viskas
annaabi.ee 
