koorilaule. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi ja filmimuusikat. Esikooper "Tasuleegid" valmis sõjaaastail, tähistamaks 600 aasta möödumist Jüriöö ülestõusust. Libreto kirjutas ooperile Paul Rummo. Omal ajal lavastati seda mitmeid kordi (esietendus "Estonias" 1945. aastal), ka väljaspool Eestit. Selles ooperis on nii värvikaid stseene kui ka terve rida kauneid aariaid ja duette. Tendentsliku sisu ja skemaatilise ülesehituse tõttu ei kuulu Eugen Kapi tööd aga eesti ooperite paremikku. Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1947) oli esimene ballett eesti muusikas. Kapp on balletis kasutanud rahvamuusikat ja sellega väga huvitavalt ümber käinud. "Kalevipoja" muusikast on Kapp teinud kaks süiti, kuhu kuuluvad mitmed üldtuntud palad, nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt.
Kiindumuse pärast talutöösse peetakse Jaani saamatuks ja juhmiks, kuid tegelikult on ta taibukas ning kalkuleeriv peremees. ,,Talulastes" kohtame samasugust tööpaatost nagu ,,Kurgsoos" ja ,,Maas", kuid sellel puudub endine veenmisjõud. Taluelu kujutamine on pidulik ja kriitikavaba. Veelgi ühekülgsem on ,,Talulaste" pilt pahelisest linnaelust. Romaanis näeme episoodiliste kujudena paljusid agulielanikke, keda on aga valgustatud autori tendentsliku ,,miks ei lähe maale"-vaatenurga alt. Kõigi nende ideelis-kunstiliste puuduste tõttu jäävad kõne all olevad romaanid ainult vähenõudlikuks ajaviiteromaanideks. Analoogilistele kontseptsioonidele baseerub ka Rohu suvitusromaan ,,Kuldsed päevad" (1939), kus esikohal on minajutustaja intiimne vahekord loodusega. 13 R. Rohu looming Nõukogude Eestis R. Roht ühines 1940. a. Revolutsiooni päevil nõukogulike kirjanike rindega
Selliseks müüdiks saab Soreli tekstides "üldstreik" regulatiivne printsiip, mis teenib solidaarsuse, klassiteadvuse ja revolutsioonilise innukuse tugevdamist töölisklassi hulgas ning toimib proletaarse klassiühtsuse koondumispunktina. Ometi säilib ka Soreli juures veel kübeke essentsialismi, sest revolutsiooniline toimija on siin ikka seostatud töölisklassiga. Kuid vahe on siin siiski märgatav: teoreetiliselt distsipliinilt liigutakse tendentsliku poliitika praktika kaudu müütilisele (sattumuslikule) ühendamisele. 4. Need eelmised lähenemised mõjutasid oluliselt määral Antonio Gramscit. Gramcsi vahetuks mõjutajaks saab vene revolutsioon ja Marxi leniinistlik tõlgendus. "Vanglamärkmetes" (1926-37) esitatud poliitika käsitluses 20 iseseisvub juba täiesti selgesti poliitilise ja strateegilise kalkulatsioon
Kaasaega kujutavates luuletustes ja lüürilise põhikoega poeemides oli vaade suunatud kujutluses terendavasse tulevikku ning libises ametlikult valvatud arusaamade toel üle ajastu salatud vastuoludest. Eeldustekohaseks eneseavamiseks polnud võimalusi. Ometi tagasid Vaarandi värsside nooruslik hoog, leidlik metafoorika ja tundeküllus lugeja soosingu. „Unistaja aknal“ on murranguline nii tema loomingus kui ka eesti luules. 1950ndate II poolel, kui lihtsustav-tendentsliku ühiskonnakeskse käsitluse kõrval hakkas eluõigust saama isikupärasem vaatepunkt ning üldteeside värsistamist kõrvale tõrjuma konkreetsete, sageli rõhutatult igapäevaste eluseikade mõtestamine. Üldist suundumus ilmutav näide oli luuletus „Lihtsad asjad“. Avara temaatilise haardega kogus tõuseb poeetiliselt enam esile sugestiivne loodus- ja armastuslüürika. Viimastes kogudes on Vaarandi oma ande täielikult välja arendanud. Klassikaliste luulevormide kõrval omandab suure
müütide najal. Selliseks müüdiks saab Soreli tekstides "üldstreik" regulatiivne printsiip, mis teenib solidaarsuse, klassiteadvuse ja revolutsioonilise innukuse tugevdamist töölisklassi hulgas ning toimib proletaarse klassiühtsuse koondumispunktina. Ometi säilib ka Soreli juures veel kübeke essentsialismi, sest revolutsiooniline toimija on siin ikka seostatud töölisklassiga. Kuid vahe on siin siiski märgatav: teoreetiliselt distsipliinilt liigutakse tendentsliku poliitika praktika kaudu müütilisele (sattumuslikule) ühendamisele. 4. Need eelmised lähenemised mõjutasid oluliselt määral Antonio Gramscit. Gramcsi vahetuks mõjutajaks saab vene revolutsioon ja Marxi leniinistlik tõlgendus. "Vanglamärkmetes" (1926-37) esitatud poliitika käsitluses iseseisvub juba täiesti selgesti poliitilise ja strateegilise kalkulatsioon 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 21 majandusliku "baasi" ettekirjutistest
annaabi.ee 
