Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra
Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et
b) tüüp, teljed ja liikumised tüüp: ellipsoidliiges teljed ja liikumised: frontaaltelg - flexio-extensio, sagitaaltelg - abductio-adductio + circumductio c) mis luud moodustavad: radius, os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum ! 5. Nimeta liigese tüüp ! a) art. atlantooccipitalis - ellipsoidliiges b) art. humeri – keraliiges c) art. sacroiliaca – amfiartroos d) art. radiocarpea – ellipsoidliiges e) art. talocruralis – plokkliiges ! 6. Alalõualiiges - art. temporomandibularis ! a) liigestuvad pinnad: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum articulare (os temporale) b) millised lihased tõstavad alalõuga m. temporalis, m. masseter, m. pterygoideus medialis c) millised lihased langetavad alalõuga suupõhja lihased ja m. pterygoideus lateralis d) mis jaotab liigeseõõne ülemiseks ja alumiseks osaks bikonkaavne liigeseketas (discus articularis) ! 7. Liigesed !
Musculus pterygoideus medialis o: processus pterygoideus ossis sphenoidalis + tuber maxilla i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: aitab suruda kokku tagumisi hambaid + alalõua küljele ja ette liigutamine Musculus pterygoideus lateralis 2 osa: caput superius ja caput inferius o: caput superior – facies infratemporalis ossis sphenoidalis + caput inferior – processus pterygoideus ossis sphenoidalis i: discus articularis + capsula articlaris temporomandibularis + fovea pterygoidea f: võtab osa alalõualuu liigutamisest üles, ette ja küljele Musculus temporalis o: fossa temporalis i: processus coronoideus mandibulae f: surub kokku eeskätt eesmisi hambaid Musculus masster o: arcus zygomaticus i: tuberositas masseterica mandibulae f: suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas
) taha üles. 2. Mälumislihased: M. perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i. - tuberositas pterygoidea mandibulae; f.. - aitab suruda kokku tagumisi hambaid ja liigutada alalõuga küljele ja ette. M. pterygoideus lateralis: 2 osa: caput superius ja caput inferius; o. - caput superior - facies infratemporalis ossis sphenoidalis, caput inferior - processus pterygoideus ossis sphenoidalis; i. - discus articularis ja capsula art. temporomandibularis, fovea pterygoidea; f. - võtab osa alalõua liigutamisest üles (koos m. masseteriga) aga ka ette ja küljele. M. temporalis: (tugevaim mälumislihas!) o. - fossa temporalis; i. processus coronoideus mandibulae; f. - surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!) M. masseter: o. - arcus zygomaticus; i. - tuberositas masseterica mandibulae; f. - suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid (purihambaid!) 3. Miimilised lihased: a) Suu ümbruse lihased: Näiteks - m
Võimalikud liigutused liigeses: 1) Paiutus - sirutus 2) Eemaldamine - lähendamine 3) Sisse- ja väljapoole pööramine 4) Ringliigutused Kontsluu-sääreliigese ehk ülemine hüppeliigese (ARTICULATIO TALOCRURALIS) moodustavad luud: 1) Sääreluu 2) Kontsluu Võimalikud liigutused liigeses: 1) Painutus - sirutus 2) Vähesel määral külgliigutused - eemaldamine - lähendamine jala painutamisel (langetamisel) Alalõualiiges (ARTICULATIO TEMPOROMANDIBULARIS) moodustavad luud: 1) Alalõualuu 2) Oimuluu Selle funktsioon seisneb alla, küljele ja ette liikumises Kaks kõige liikuvamat liigest on: 1) Õlaliiges - ART. HUMERI 2) Puusaliiges - ART. COXAE Keraliigesed: õlaliiges Keraliigese erivorm pähkelliiges: puusaliiges Ellipsoidliigesed: kodarluu-randmeliiges Plokk-ratasliiges: põlveliiges Plokkliiges: kontsluu-sääreliiges (ülemine hüppeliiges) Lordoos (LORDOSIS) - ettepoole suunatud kumerus - lülisamba kaela- ja nimmeosas
annaabi.ee 
