liitlasriik Herodes Suure ajal (37 4 ekr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70 pkr. 7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi rajamiseni 1948. Kultuslugu Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. Pärast 70 a pkr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jamalateenistusele sünagoogis (kr 'koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste ,,juut" tekkis pärast 583 a ekr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut. Pühakiri Juutide religiooni, kultuuri ja ajaloo alus Tanah, mida kristlased tunnevad Vana
Ei tohtinud teistega. Ikka juhtus, aga pigem püüti sellest kinni pidada. Oluline varase judaismi tunnus. Varianti, et ei abiellu, ei olnud. Läbi aegade on see olnud religioosne kohustus. Ideaal on võimalikult palju lapsi 5 saj eKr taastati Jeruusalemma tempel Uus usund erineb muinasiisraeli usundist paljude tunnuste poolest (monoteism, kultuse tsentraliseeritus, seaudse tähtsuse rõhutamine, väljavalituse idee ja enda teistele vastandamine, templikultus (üle võetud vanast)), see kujunes Pärsia ajastul ümber uueks usundiks ja seda nim judaismiks. Erinevused: Muinasiisraeli usund olid varasel ajal polüteistlik, hilisemal ajal hakkab esile tõusma monolaatria see tähendab arusaama, et igal rahval on oma jumal iisraellastel oma jumal, teistel oma. See arusaam oli kõikidel lähis-ida rahvastel sel ajal. U 8 saj eKr muinasiisraeli usundi lõpuperioodil hakati rõhutama jumala ainulisust. Judaismis on
Rahvas pidas ennast juudamaalasteks. Juudamaal oli ränk vahetegemine juudalaste ja mittejuudalaste vahel, vahetegemise märk oli ümberlõikamine, sabati pidamine (juudi hingamispäev, mis kestab reede õhtust laupäeva õhtuni), sabatiaasta, Moosese Seaduse (Toora) tunnistamine ja kohustuste täitmine Jeruusalemma Templi ees. Kõigil oli Juudamaal võimalik palverännakutel käia Jeruusalemma Templisse.) Pärast 70. a pKr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jumalateenistusele sünagoogis (kr `koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi (rabiinlik judaism) on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste "juut" tekkis pärast 583. a eKr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut. AJALOOPERIOODID (1) esiisad Aabraham, Iisak, Jaakob ca 20001750 eKr (6-5 sajand ema). Aabraham sõlmis lepingu
Kuningas jumalate ja inimeste vahendaja (ema inimene, isa jumal) Ülempreester omas võimet jumalate tahet teada saada Inimene sai sündides kaitsejumala madalamat sorti eestkostja kõrgemate jumalate ees. Suhtlemine toimus palve kaudu. Nendega suheldi templites, mis oli ka jumalate elupaigaks. Taevakehade liikumise järgi sai jumalate tahet teada (tekkis astroloogia) Palvetati (suhtlus) ja ohvriannid. Igapäevane templikultus, samas leidus ka ,,kord aastas" pühasid. Muud üleloomulikud olendid: kurjad vaimud (kaitsesid kaitsejumal, loitsud ja amuletid). Orienteeritud maisele elule. Maa-alune paik maa, kust ei tulda tagasi. Pärast surma viidi hauale süüa. Allilma mindi tervikuna koos oma kehaga (elava laiba kujutlus). Erinevad peajumalad, vaheldusid. Anti uued semiidipärased nimed. ANU peajumal (akkadipäraselt AN) ENLIL nüüd ka mägedejumal SIN kuujumal SAMAS päikesejumal
annaabi.ee 
