valitsejatest. 18. dünastia (1550-1307 eKr) 18. dünastia on arvatavasti tuntuim Vana-Egiptuse dünastia. Selles dünastias valitsesid nt Thutmosis I, II, III, Tutanhamon, kuninganna Hatsepsut, Amenhotep I, II, III, IV, , jpt ... 18. dünastial sai Egiptusest Uus riik. Uue riigi ajal muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Egiptus kasvas nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, tunduvalt kasvasid templiehitised ning kujunes välja täisajaga töötavate, templitest elatist saavate preestrite seisus. 18. dünastia ajal hakkas Egiptus võitlema ülemvõimu pärast Süüria ja Palestiina aladel, mistõttu oli tarvis väga hästi organiseeritud sõjavägi. Võeti kasutusele keerulisemad relvad. Nt sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Rajati vankriväeüksused ning jalavägi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks
Hauakamber on neis sügaval. Selle juurde pääseb pikkade, labürinte moodustavate käikude kaudu. Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid. Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn. Kuningate oru. Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsesid väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina ees. Templiarhitektuur. Vana riigi aegsed templiehitised on peamiselt püramiidide juures asetsenud hauatemplid. Säärane tempel koosnes suurest sambahoovist, kuhu pääses ka rahvas ja ka ainult valitud seltskonnale määratud ruumidest. Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse. See asetses piiril, kuhu ulatus Niilus üleujutuste ajal. Siin võeti pidulikult vastu protsessioon, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitis. Abusiri püramiidide väljal on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. Selle keskme
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
1. aastatuhandel eKr ilmus esimest korda tiitel pir-o ('suur maja'), mis ei esinenud sageli, kuid millest pärineb sõna "vaarao".Kuninga positsioonist annavad tunnistust võimsad hauarajatised, näiteks Abydos kõige varasemal ajal, püramiidid Vana riigi ajal ja Kuningate org Teebast läänes Uue riigi ajal. Preestrid Vanast ajast peeti preestriametit kõrvalametina ja preestrite võim oli piiratud.Kui Egiptusest sai 18. dünastia ajal majanduslikult ja poliitiliselt võimas riik, kasvasid templiehitised tunduvalt ning kujunes välja täisajaga töötavate, templitest elatist saavate preestrite seisus. Ramseste ajal olid preestrid koos kõrgemate ohvitseridega oma võimu tipul ning võimas ametnikkond oli nende kontrolli all. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel.Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate
- 11- saj. eKr.), mil riik elas üle nii nõrgenemise kui ka tugevnemise perioode ning saavutas viimase kõrgpunkti vaarao Ramses II ( 13. saj. eKr. ) ajal. Egiptuse uue riigi alguses kuulus juhtiv rolla rhitektuuri ja kunsti arendamises Teebale. Ehituskunsti eelistüübiks kujunesid jumalatele rajatud templid. Uue riigi peajumalaks oli Ra kõrval Amon, et nende võimsust rõhutada, ühendati nad uueks, kõrgeimaks jumaluseks Amon - Ra`ks. Temale pühendataksegi Uue riigi võimsaimad templiehitised - Karnaki ja Luksori templid. Karnaki tempel oli peatempel nii Amonile kui ka kogu Egiptuse peamine pühamu, mida ehitasid pea kõik vaaraod Uue riigi eksisteerimise jooksul. Selle tulemusena valmis hiiglasuur templikompleks, milles pidi väljenduma jumaluse ja tema maapealse asemiku - vaarao - ebamaine jõud ja suurus. Lõplikult kujunes Karnaki tempel välja uue riigi II poolel; selle erinevates ehitusjärkudes on stiilne ühtsus küll tajutav, mõneti aga tasakaal rikutud ( nt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
