Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"temperatuurivahede" - 5 õppematerjali

Soojustehnika labor 7 - Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine
4
doc

Soojustehnika labor 7 - Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine

Materjalide soojusjuhtivusteguri määramiseks ja isolatsiooni soojuskadude määramiseks kasutatakse seadet, mida nimetatakse Schmidti soojusvoomõõturiks. Antud seade töötab vastavalt täiendava kihi printsiibile. Soojusvoomääramiseks läbi seina asetatakse sellele tuntud soojusjuhtivusteguriga abimaterjali kiht, mis tingib soojusvoo mõõtmisel teatud vea, kuid seda viga on võimalik leida. Suur termopaaride arv kummivöökujulises mõõturis annavad ka väikeste temperatuurivahede korral mõõdetava pinge. Katse käigus hoitakse rõhk torus konstantne, ning katset sooritatakse iga 5 minuti järel . Katseandmed ja arvutuskäik: Soojus- Temperatuurid voo Termopaari mõõturi Isolatsiooni Mõõtevöö Mõõtevöö vabades Aeg min. näit all t1 all t2 peal t3 otstes

Energeetika → Soojustehnika
240 allalaadimist
Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine
4
doc

Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine

määramiseks kasutatakse Schmidti soojusvoomõõturit. See seade töötab vastavalt täiendava kihi printsiibile. Soojusvoomääramiseks läbi seina asetatakse sellele tuntud soojusjuhtivusteguriga ja paksusega abimaterjali kiht, mis tingib soojusvoo mõõtmisel teatud vea, kuid seda viga on võimalik leida. Termiliselt statsionaarses olukorras läbib mõlemat kihti üks ja sama soojusvoog. Suur termopaaride arv kummivöökujulises mõõturis annavad ka väikeste temperatuurivahede korral mõõdetava pinge. Kui mõõta täiendavad temperatuurid, saame määrata põhiseina soojusjuhtivusteguri. Schmidti soojusvoomõõtur on valmistatud kummivööna, mille paksus on 6mm. Töö käik Katse vältel oli auru rõhk torus konstantne, ligikaudu 10 kPa. Katse vältel lugesime viieminutiliste vahedega soojusvoomõõturi näidud, termopaaride termopinged ja nende külmliite temperatuuri. Katse kestus oli 15 minutit. 3

Energeetika → Soojustehnika
132 allalaadimist
Keemiline kineetika ja tasakaal
8
rtf

Keemiline kineetika ja tasakaal

vant Hoffi reegel: Temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra, suureneb keemilise 2 reaktsiooni kiirus 2 kuni 4 korda v2   (t2 t1 ) /10 v1 See tähendab, temperatuuride vahe jagatud kümnega läheb astendajasse Tegemist on eksponentsiaalse sõltuvusega ja temperatuuri muutmine muudab kiirust väga tugevalt. Vant`Hoffi reegel on väga ligikaudne ja kasutatav vaid väikeste temperatuurivahede korral Näiteks:Kuidas muutub keemilise reaktsiooni, mille temperatuuritegur on 3, kiirus, kui temperatuuri tõsta 300 -lt kuni 500 -ni. γ = 3 ja (t2 - t1)/10 = (50 - 30)/10 =2 kiirus suureneb 32 korda see on 9 korda. Näiteks:Kuidas muutub keemilise reaktsiooni, mille temperatuuritegur on 2,5, kiirus,kui temperatuuri alandada 600 -lt kuni 300 -ni. Ý = 3 ja (t2 - t1)/10 = (30 - 60)/10 =-3 kiirus suureneb 2,5-3 korda see on 1/12,5 korda.

Keemia → Orgaaniline keemia
4 allalaadimist
Deformatsioonivuugid
16
pdf

Deformatsioonivuugid

Enneaegsed praod kipuvad kiirendama konstruktsiooni seisundi edasist halvenemist ja lõpuks vähendavad betooni tegelikku töövõimet. Seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida sisepingete taset ning edasist pragunemist. Selleks rajatakse konstruktsiooni deformatsioonivuugid (nimetatakse ka temperatuurivuugid). Deformatsioonivuugid hoiavad ära kahjustused mis võivad tekkida liikumisel temperatuurivahede tõttu. Eesti esimesel tähelepanuväärsemal raudbetoonsillal (Kasari sild, valmis aastal 1904) deformatsioonivuuke teadmatusest ei jäetud. Ekspluatatsiooniaasta detsembris, kui temperatuur oli langenud -16° R, märgati sillal pragusid, millest suurim oli ligi 2 mm lai. Peagi teatati 8 mm laiusest läbi kaarte , lae ja sõidutee ulatuvast praost neljandas avas ja juuspragudest mitmel pool mujal. Kohale sõitis ehitusfirma esindaja Couturier, kes leidis, et midagi ohtlikku juhtunud ei ole

Ehitus → Teerajatised
93 allalaadimist
Laeva elektriseadmed lisaküsimused
29
doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

L 200 L TPC kus MTM2: trimmimuutuse moment süvisel (TKM + 0.5meetrit) MTM1: trimmimuutuse moment süvisel (TKM ­ 0.5meetrit) · Leia hüdrostaatilistest tabelitest DISV m3 suhtelise süvise TKC järgi. · Arvuta massveeväljasurve, kasutades valemit: DISM = DISV t 5. Tegelikul paindemomendil põhinev laeva läbipainde hindamise täpsus võib halveneda teki ja põhja suurte temperatuurivahede tagajärjel, samuti laevakere püsipainde olemasolu korral. Soovitav on kontrollida ligikaudselt määratud läbipainet täiendava süvisenäitude võtmisega miidliskaalalt. 6. Süviseuuringu tulemuste täpsus sõltub suurel määral süvisenäitude, tiheduse mõõtmise ja läbipainde hinnangu täpsusest. 100 meetri pikkuse peaaegu täislastis laeva tõeline veeväljasurve on 95-protsendise tõenäosusega võrdne süviseuuringu tulemusega ±0.7%,

Merendus → Laeva elektriseadmed
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun