Mida homogeensem on materjal ning mida väiksem on tema soojuspaisumise tegur, seda suurem on selle termiline vastupidavus. Materjali füüsikalised omadused Soojuspaisumine Soojuspaisumine iseloomustab materjali mõõtmete muutumist temperatuuri muutumisel. Soojuspaisumist iseloomustatakse: Ruumpaisumisteguriga (vedelikud ja gaasid), Joonpaisumisteguriga (tahked materjalid). Soojuspaisumist arvestatakse vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, metallkonstruktsioonide, masinaosade jm temperatuurimuutusest tingitud mõõtmete muutumist Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on määratud keemilise koostisega. Materjali füüsikalised omadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel,
Puudusteks on liiga suur mass, mis on vahelae tarbetuks koormuseks, ning suur töömahukus. Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja aknaavasid kaetakse keramsiitbetoonist sillustega, silluste toetuspikkus müürile 25 cm. Sillus paigaldatakse tahuga UP ülesse poole. Vaheseinad krohvitakse või kaetakse kipsplaadiga.
tõstetakse objekte pintsettide või paberiga. Kaalutava anuma temperatuur peab olema lähedane kaalu temperatuurile. Ei tohi kaaluda otse kaaluplaadil või paberil. 24. Mõõtemääramatus analüütiliste kaaludega kaalumisel. Kaalumise määramatus on üldiselt suurem kui viimase koha täpsus. Kaalu määramatust põhjustavad piiratud komakohtade arv, kaalumise korduvus (puru kaalumise objektide küljes, elektrostaatika, välismõjud), triiv (nt temperatuurimuutusest või õhurõhust tingitud), kaalu mittelineaarsusest tingitud määramatus. Normaalne määramatus on 4-kohalise kaalu puhul nt 0.0004 g (k=2). Lenduvate ja hügroskoopsete ainete kaalumise määramatus võib olla mitmekümneid kordi kõrgem. Massiühikutes antud määramatust nimetatakse ka absoluutseks määramatuseks. Absoluutne määramatus sõltub vähe kaalutava objekti massist, enamasti on aga oluline suhteline määramatus. Neljakohalise kaaluga saab rahuldava täpsusega kaaluda
0,25-kordsele avaarmatuuri pinnale. Ankurdatava jõu võib määrata 6.2.4 järgi (põikarmatuuriga elemendid), võttes vajadusel ar- vesse normaaljõu mõju, või vastavalt nihutusreeglile: al FEd = VEd + NEd , (8.3) z kus NEd on tõmbejõule lisatav või sellest lahutatav normaaljõud (näiteks toe liikumise tõ- kestatuse tõttu temperatuurimuutusest või mahukahanemisest talas tekkiv täiendav tõmme). Ankurduspikkust mõõdetuna tala ja toe kontaktjoonest ja arvutatakse jaotise 3.2 järgi. Otsesel toel võib arvesse võtta põikisurvet. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 118 a) Otsene tugi: tala toetus seinale b) Kaudne tugi: tala lõikumine teise või postile toetava talaga Joonis 8
annaabi.ee 
