docstxt/13694779930986.txt
suruda". Joonisel 2 on kujutatud soojustagastiga ventilatsioonisüsteemi temperatuurid kestuskõveral eeldusel, et väljatõmbeõhu temperatuur on 23 oC ja sissepuhkeõhul 18 oC. Sissepuhkeõhu temperatuur pärast tagastit sõltub hetkelisest temperatuurilisest kasutegurist ja saab avaldada järgmise valemiga: tpt=tvõ+t*(tvt-tvõ) tvõ välisõhu temperatuur tvt väljatõmbeõhu temperatuur t tagasti hetkeline temperatuuriline kasutegur Seni kuni sissepuhke õhu temperatuur pärast tagastit on madalam ruumi puhutava sissepuhke õhu temperatuurist, on vajalik täiendavalt soojendada õhku kalorifeeris. Punktile, kus välisõhu temperatuuri kõver lõikab sissepuhkeõhu joont, vastavast kõrgemast välisõhu temperatuurist alates peab soojustagsti töötama väiksema koormusega. Sissepuhkeõhu temperatuuri kõvera pärast soojustagastit ja sissepuhke temperatuuri vahelise kujundi pindala kajastab aastast kalorifeeri
hoida 2 0 kuni 30 minutit Piima terniline töötlemine toimub plaataparaaatides ehk teisi sõnu piima pastörisataator jahutaja TOORPIIM number 6. pluss 2 kuni pluss 6 kraadi Piim pumbatakse ja muutub 40 kraadideks Piim väljub puhastusseparaatorisse, sealt voolab välja puhas piim Puhas piim voolab plaataparaaadi ehk teise regeratiivosakonda Mitte pastöriiseerimis temperatuuriline piim. toorpiim pumbatakse ujukipaagist stabilisaatorisse, plaataparaadi esimesse , kus piim soojeneb 40 kraadini. suundub puhastusseparaatorisse, kus eemaldatske mustus. läheb teise osakonda plaataparaadidis pastöriseerimine termorakku, esimese ja teise osakonda kus jahtub tänu külmale piimale pastöriseeritud vee ja jääjahutuse osakonnas Plaataparaat on peamine on soojusvahetusseade piimatööstuses
1) vahendusel. See valem sisaldab aga veel otseselt mittemõõdetavat molekulide tihedust n. Seepärast valitakse temperatuur enamikus ühikute süsteemides põhisuuruseks ja ühik ning skaala defineeritakse etaloni kaudu. Erinevalt näiteks pikkusest ei saa temperatuuri etalon olla määratud ühe kehana. Tuleb valida termomeetriline keha, selle temperatuurist sõltuv füüsikaline suurus temperatuuriline parameeter ja ka selle parameetri temperatuurist sõltuvuse iseloom tuleb lihtsalt valida, kui ei ole mingeid füüsikalisi kaalutlusi selle sõltuvuse kuju etteandmiseks. Ette tuleb anda ka selle parameetri väärtused kahe looduslikult fikseeritud soojusliku oleku korral reeperpunktid. Nii tegi omal ajal Celsius (1701-1744, Rootsi). Termomeetriliseks kehaks valis ta teatud hulga elavhõbedat anumas, mis oli
Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. Lained levivad maavärina koldest e. hüpotsentrist kõigis suundades. Epitsenter kuhu seismilised lained jõuavad kõige kiiremini ja suurima amplituudiga. Asub otse hüpotsentri kohal. Magma on keerulise silikaatse koostisega looduslik sulam, mis tekib vahevöös ja maa-koores (35-75 % moodustab SiO2). Ränirikas on happeline ja madala temperatuuriline. Kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht ja magma tungib: Maakoore ülemistesse osadesse (intrusiivne magmatism). Magma jahtub, kristalliseerumisel tekivad magmalised kivimid. Ka lähtemagma koostis võib muutuda toimub ümberkristalliseerumine ja tekivad uued kivimid. Maapinnale (efusiivne magmatism e vulkanism). Eralduvad gaasid ja veeaur. Kujunevad vulkaanilised kivimid. Maapinnale jõudnud magmat nimetatakse laavaks
Näiteks Eestis savi kuni rändrahnud. Moreen liigitatakse asukoha järgi: 1) põhimoreen 2) otsmoreen (enamus) Moreen on Eesti põhiline pinnakate ja seda on kolme tüüpi: 1) astangute ees, mererannikul- seda on vähe 2) Põhja-Eesti moreen- kollakashall, emakivimiks on lubjakivi 3) Lõuna-Eesti- punane, emakiviks liivakivi. Eestis räägitakse jää taandumisest. Jää ei taandu selle sõna otseses mõttes. Jää voolab kõrgemalt madalamale. Temperatuuriline tasakaalupunkt, kus jää sulab, nihkub põhjapoole, aga jää liigub alati allapoole. Eestis on oluliseks moreeniliigiks lokaalmoreen- jää liikudes osa kivimeid raputatakse lahti. Eesti puhul tõmmati osa kivimeid Põhja-Eestis emakivimist lahti, aga kaugele need ei jõudnud, sest jää sulas. Lokaalmoreen on raskesti eristatav emakivimist, aga ta on omadustelt erinev, sest seal liigub väga palju vett (oluline ehitajatele). Liustike liikumiskiirused on väga erinevad
annaabi.ee 
