reaktsioonide omasid. Energia tekib selles reaktsioonis raske tuuma ehk uraani lagunemisel või kergete tuumade liitumisel. Enargiat saab toota tuumareaktorites (nt joonis 1). Lisaks energiale toodetakse seal ka tehiselemente. Tuumareaktsioonid toimuvad ka looduses, tähtedel. Seosenergia on vastastikmõjuenergia vastandväärtus ja on samaväärne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Kergete tuumade liitumiseks on vaja temeperatuuri, mis ulatuks vähemalt 10 miljoni kraadini ning tuumad peavad olema lähestikku. Kergete tuumade ühinemisel tekib uus aine ehk raske tuum. Sünteesreaktsioon on tuumade ühinemine, kus eraldub energiat rohkem kui lõhustumisel. Selle tulemusel tekib näiteks päikesel vesiniku põlemisel heelium. Ahelreaktsioon on raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutonite abil. Selle reaktsiooni lõpptulemus käivitab uue reaktsiooni.
1. Soojussõlmed Soojussõlm on vahelüli katla (soojusallika) ja küttesüsteemi vahel. Eesmärk anda soojusallika soojus küttesüsteemile: 1) Sõltuvad soojussõlmed Katlast tulev soojuskanda läbib küttesüsteemi küttekehasid, soojussõlems toimub pealevoolu temeperatuuri regulleerimine 3T ventiiliga, kus pealevoolu veele segatakse tagasivoolu küttevett. 2) Sõltumatu soojussõlm Soojusallikast (katlast) tulenev küttevesi läbib soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele. !!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed,
Kiirus vastavalt v=gt=40 m/s (arvutades täpsema g väärtusega 9,81 m/s2 tulevad veidi teised tulemused) Kui palju tõuseb vee temperatuur hüdroelektrijaama tammist langemisel, kui oletada et kogu energia muundub soojuseks ja tammi kõrgus on 420 m? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. Langeva vee energia määratud potentsiaalse energiaga, mis arvutatav E=mgh. Kui kogu energia soojuseks, siis Q=mcT ja E=Q. Siit T= mgh/mc = gh/c Pannes sisse väärtused saame temeperatuuri tõusuks 1 kraadi. Auto hakkab sõitma ning läbib esimesed 100 m jääva kiirendusega a1, järgmised 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. Algandmed v0=0, v1=10 m/s ja v2=15 m/s. Kuna ei küsita eraldi kiirendusi vaid nende suhet, siis arvutamegi selle. a1= (v1-v0)/t1 ning t1= s/vk Kuna ühtlaselt muutuv liikumine, siis tohime arvutada keskmise kiiruse otspunktide kiiruste poolsummana
Kiirus vastavalt v=gt=40 m/s (arvutades täpsema g väärtusega 9,81 m/s2 tulevad veidi teised tulemused) Kui palju tõuseb vee temperatuur hüdroelektrijaama tammist langemisel, kui oletada et kogu energia muundub soojuseks ja tammi kõrgus on 420 m? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. Langeva vee energia määratud potentsiaalse energiaga, mis arvutatav E=mgh. Kui kogu energia soojuseks, siis Q=mcΔT ja E=Q. Siit ΔT= mgh/mc = gh/c Pannes sisse väärtused saame temeperatuuri tõusuks 1 kraadi. Auto hakkab sõitma ning läbib esimesed 100 m jääva kiirendusega a1, järgmised 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. Algandmed v0=0, v1=10 m/s ja v2=15 m/s. Kuna ei küsita eraldi kiirendusi vaid nende suhet, siis arvutamegi selle. a1= (v1-v0)/t1 ning t1= s/vk Kuna ühtlaselt muutuv liikumine, siis tohime arvutada keskmise kiiruse otspunktide kiiruste poolsummana
dihapnik O2; 2. trihapnik O3 (osoon); 3. monohapnik ( esineb väga lõhiajaliselt). Osoon on terava lõhnaga, suuremas koguses mürgine, väheses koguses tervislik , nõrgalt sinaka tooniga, esineb õhkkonna ülemistes kihtides (tekid seal). Veel esinenb männimetsades, meres, pesu kuivatamisel tuule ja päikese käes. Väga tugev oksüdeerija, hävitab baktereid, hoiab ära ohtliku UV kiirguse. 4. Saamine: Tööstuses: peamiselt õhust ( kõrge rõhu ja madala temeperatuuri juures õhk veeldub ja soojendades aurustub esimesena lämmastik, saadakse peaaegu puhas hapnik), teine võimalus on saada vee elektrolüüsi käigus. Laboris: Hapnikurikaste ainete lagundamine: 2KMnO4 => K2MnO4 + MnO2 + O2 2KClO3 => 2KCl + 3O2 2H2O2 => 2H2O + O2 5. Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust natuke raskem gaasiline aine. Lahustub vees üsna hästi, veeldub väga madalal temperatuuril (-283). 6. Keemilised omadused:
Aine- ja energia vahetus Organismi aine ja energiavahetuse alla mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glükogeenina) ja rasvkoes (triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või
annaabi.ee 
