dzässi kui tantsumuusikat. Aastaid jätkus tal tahtmist laulda ka Tallinna Kammerkooris. Jääb nimetada organisaatoritöö dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine. Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. Tänasel päeval on G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolil kujunenud traditsiooniks tähistada Uno Naissoo sünniaastapäeva temanimelise noortele heliloojatele mõeldud loominguvõistlusega. Lisaks muusikapaladele valitakse parimad ka esitajate seast. Sel aastal toimub U. Naissoo nimeline noorte loominguvõistlus juba 25-ndat korda. Konkursist on osa võtma oodatud kõik kuni 35-aastased muusikud
Gogh´i parimateks. Järgnevatel aastatel sattus tema vend Theo rahalistesse raskustesse ning Vincenti vaimne seisund halvenes taas ta tundis, et on oma vennale koormaks. 27. juulil 1890 läks Vincent jalutama ning tulistas endale revolvrist kuuli rindu. Arstid ei suutnud kuuli eemaldada ja nii suur kunstnik 29. juulil 1890 surigi. 1962. aastal loodi Amsterdamis kunstniku auks Vincent van Gogh´i fond. 1973. aastal asutas Hollandi valitsus temanimelise muuseumi. Oma maalides on ta mõjutusi saanud neoimpressionistidelt ja realismi esindajatelt. Olles väga hella hingega, tõi ta oma maaalidesse kõik oma tundeelamused. Tema värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed rahutud ja fibreerivad. Oma loomingus ei püüdnud ta jäljendada loodusmotiive. Vincent van Gogh´i tulek kunsti tõi kaasa senini harjumatut puhtisikupärast, võimsat tundeväljendust, mis lubab temas näha ekspressionismi üht eelkäijat.
Ka autori taust ning uskumused mängivad kaanonisse kuulumises rolli. Ta võib olla veidi hull, kuid mitte riigitruu. Ta on tähtis ja haritud persoon, kellele tuleb esitada kõrgeid nõudmisi. Alverit peetakse üheks eesti luulekaanoni keskseks autoriks. Luuletusi hakkas ta avaldama aastal 1931, kujunedes üsna kiiresti ka silmapaistvaks luuletajaks. Talle on omistatud mitmeid tunnustusi, sealhulgas ka Juhan Liivi luuleauhind. Ühtlasi annab Eesti Kirjanike Liit igal aastal välja temanimelise debüüdipreemia, mille nominendiks oma 2009. aastal ilmunud esikkoguga on olnud ka Jüri Kolk. Betti Alveri luuletust ,,Ei vaibu" ning Jüri Kolgi luuletust ,,Veel kord luule" võrreldes tekib vaieldamatult küsimus, kas nad saavad mõlemad samaaegselt olla osa eesti luulekaanonist, võttes arvesse kahe luuletuse erinevusi. Temaatiliselt käsitlevad mõlemad autorid luule tähtsust inimesele ning seda, kuivõrd kestev
lätlaste Punaarmee käest tagasi ning kes andis enda elu, kaitstes Paju mõisa ja seal lahingus olevaid mehi. Tema surma kohta on mitmeid väiteid. Et ta ei surnud mitte vaenlase, vaid oma inimese kuuli läbi, kuid need võivadki praegu ainult oletusteks jääda. Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata Paju mõisa lahingus 31.01.1919 ning viidi sealt Tartu haiglasse, kus suri 02.02.1919, 24 aastase noore ja elujõulise mehena, kellel oli veel terve tulevik ees. J.Kuperjanovi nimi kestis edasi temanimelise pataljoni, siis polgu, seejärel taas pataljoni tegemistes Eesti Vabariigi teenimisel. Samuti temanimelise polgu seltsi asutamisel 1938.a., okupatsiooniaastatel Stalinivastase terrori põrandaaluses võitluses ja seltsi taasasutamisel 2009.a. http://www.kuperjanov.ee/J.K.%20elulugu.html http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2056 : - Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu:
pelvis eeskätt estofiilide huvi. 1860ndail ja 1870ndail aastail kui eepos rahva hulka jõudis, hakati Kreutzwaldi nimetama Lauluisaks. 31.ptk Rahvusliku vaimustuse aastad Organiseerumise algus 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte,et oleks vaja priikslasmise lähenevad 50.aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks tänada vabastaja-keisrit temanimelise eestikeelse keskkooli aleksanrikooli asustamisega. Raha selleks pidi kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja riigivõimude luba(s.t tuli asutada vastav sihtasutus), mida hakatigi taotlema 1863.a. Aktsiooni lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja lauluisa Kreutzwald, tuge saadi ka Cimzelt ja Peterburis töötavalt kuulsalt eesti soost maalikunstnikul Johann Kölerilt. Võrumaal koolmeistri peres
annaabi.ee 
