Niisiis lükkab ema oma tütart koguaeg tagant.Loodab,et tütar viib ellu tema ema elluviimata unistused.Ema elab oma nooruspõlve unistused tütre peal välja. Andekate laste emad-nad teevad kõike,et arendada oma laste erilisi oskusi.Palkavad eraõpetajad,viivad need erakooli,piiravad vaba aega.Lõpp tulemuseks tegeleb väike laps mitte talle eakohaste asjadega.Selle asemel,et sõpradega õues joosta ja peitust mängida,istub väike laps eraõpetajaga ja tegeleb asjade õppimisega,mis ei ole temaealiste kohta isegi võimalikud. Andekas laps jõuab oma eakaaslastest vaimselt ette,aga sotsiaalsed oskused jäävad maha teistele.Andekast inimesest saab erak,üksik hunt.Kinnine isik.Mine tea,ehk võib see eraklus täiesti hulluks ajada.Aga eks need geeniused olegi kõik peast segi. Laps ei õpi suhtlema teiste lastega,ta ei puutu nendega kokku.Ta elab omas mullis,kus on alati tegevusi,asju,mida emme tahab,et ta teeks.Sest tema on ju eriline.Mitte nagu teised lapsed.Ja kui
Luik on öelnud kodukoha kohta järgmised sõnad: „Praegune pilt näeb välja nagu näidiseksponaat okupatsioonide muuseumist. Ainult troostitud lepavõsad, taludes elavad enamasti kolhoosiajal tekkinud võõrad inimesed, nendest paljud joodikud .“ Tuntud romaan „Seitsmes rahukevad“ tuginebki tema lapsepõlvele sõjajärgsel Viljandimaal. Oma peres oli ta ainuke laps ja sealjuures ka väga hoitud. Lapsena ei huvitanud teda temaealiste tavalised huvid. Viivi Luik avastas juba noorena, et teda köidavad kõige rohkem vaid raamatud. LOOMING: Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975 8) „Maapäälsed asjad“ 1978 9) „Luulet 1962-1974“ 1977 10) „Rängast rõõmust“ 1982 11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998 12) „On aastasaja lõpp“ 1993
Juba siis ilmnesid tal mitmesugused psühhosomaatilised häired isutuse, kõhuvalude j a pükste määrimisena. Kooliminekuni kasvas ta vanavanemate peres, rahulikus maakohas. Tema kooliks ettevalmistamisega keegi oluliselt ei tegelnud. Kui laps kooli läks, oli ta teistest suhteliselt aeglasem, samas põhjalik ja hool as, mistõttu ei suutnud ülesannetega õigeaegselt valmis saada. Tema akadeemilised oskused lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskus ei olnud temaealiste tasemel. Lapse kaebused hakkasid süvenema seoses sellega, kui ema haigestus südamelihase põletikku, hakkas oma südamevalusid kurtma ja lapse juuresolekul rinnust kinni haarama. Hirm ema tervise pärast tekitas lahutamiskartuse temast ning ebaedu koolis vastumeelsuse koolimineku ees, mille tulemusena tekkisidk i lapsel kehalised häired. FOOBIA TÄHENDAB kreeka keeles "hirmu kartus". Foobia on seisund, milles inimene kardab teatud eset, tegevust, käitumist või situatsiooni
kõhuvalude j a pükste määrimisena. Kooliminekuni kasvas ta vanavanemate peres, rahulikus maakohas. Tema kooliks ettevalmistamisega keegi oluliselt ei tegelnud. Kui laps kooli läks, oli ta teistest suhteliselt aeglasem, samas põhjalik ja hoolas, mistõttu ei suutnud ülesannetega õigeaegselt valmis saada. Tema akadeemilised oskused – lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskus ei olnud temaealiste tasemel. Lapse kaebused hakkasid süvenema seoses sellega, kui ema haigestus südamelihase põletikku, hakkas oma südamevalusid kurtma ja lapse juuresolekul rinnust kinni haarama. Hirm ema tervise pärast tekitas lahutamiskartuse temast ning ebaedu koolis vastumeelsuse koolimineku ees, mille tulemusena tekkisidki lapsel kehalised häired. Hirm on ühiskonna poolt mõjutatud nähtus
annaabi.ee 
