Nimi sobis noorele kunstnikule nii hästi, et ta sai selle all tuntuks kogu maailmas. Algselt oli Sandro oma vanema venna Antonio käe all kullasepa ametit õppinud. Kuid peagi märkas isa poisi kiindumust maalikunsti vastu ja andis ta Firenzesse tuntud kunstniku Fra' Filippo Lippi töökotta õpipoisiks. Detaile Botticelli elu kohta on väga vähe, aga on teada, et ta sai õpipoisiks juba neljateistkümne aastaselt, mis andis talle parema oskuste-ja teadmistepagasi, kui seda said teised temaaegsed kunstnikud. Filippo Lippi töökojas veetis ta õpipoisina kolm aastat. Iseseisvaks kunstnikuks võib pidada teda juba aastast 1469, sest selle aasta katastriraamatus on isal kirjas, et poeg töötab kodus. 1470. aasta kevadel pärast isa surma avas Sandro oma töökoja. Suurema osa oma elust veetis ta Firenze rikaste perekondade jaoks töötades . Üheks tuntumaks neist oli Lorenzo di Medici õukond, kus ta maalis mitu kuulsat portreed, näiteks ,,Guiliano di Medici" (1475-1476) ja
Jan Tooropi, tolle aja ühe kuulsama Hollandi kunstniku, kunstnike kogukond. Toorop oli Hollandi ja Prantsusmaa kunstnike kogukondade vahendaja ning nägi palju vaeva, et viia kahe riigi kunstnikke kokku. Aastal 1909 liitus Piet Mondrian usklikku kogukonnaga, mis ainult ei murdnud tema suhet õigeusklikest vanematega, aga sellest sai ka alus tema mõtlemises ja intellektuaalses pooles tema kunstis. Nendel aastatel kasvates Mondrian habeme ja mediteeris. Nagu paljud temaaegsed kunstnikud, võib Mondrian pidada boheemlaslikuks, kuigi hiljematel aastatel muutub ta välimus ametlikumaks, ta hakkab kandma ülikondi. See muutus on tõenäoliselt tingitud sellest, et tema huvi looduse ja maastike vastu muutus ning hakkas huvituma linnast. Mondriani töödes tõlgendab see tema huvi juhuslikkusesse ning ebakorrapärasusesse looduses (näiteks kuidas oksad kasvava, pilvede kuju), aga tema enimtuntud maalid koosnevad
Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda kujutatakse pere keskel, mängimas kuskil aias, erinev Egiptuse ajaloo jooksul. Pärast tema surma kõik muutub endiseks. Tema järglae on Tutanhamon. Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka'le.
· Tapab ennast Algul tõrjuvad armastust · Avatud lõpp · Romaan Sarnane narratiiv · Novell Kolm lõiku Tolstoi kohta Imestama paneb erinevus Tolstoi vaadetes ja elus, mida märkasid ka temaaegsed inimesed. Olles vaadetelt talurahva ja lihtinimeste pooldaja elas Tolstoi siiski jätkuvalt edasi mõisas. Ta küll üritas oma elu muuta ja lihtrahvast aidata, kuid siiski jäi ta oma elustiililt lihtrahvale kaugeks. Minu arust tuleneb see tema seotusest perekonnaga perekond ei tulnud tema mõtetega kaasa. Niimoodi võib teda isegi mõista Kaastunnet tekitab see, et Tolstoi vanemad surid siis, kui Lev oli alles noor. Selline
Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda kujutatakse pere keskel, mängimas kuskil aias, erinev Egiptuse ajaloo jooksul. Pärast tema surma kõik muutub endiseks. Tema järglae on Tutanhamon. Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka'le.
Jaanus («Tasuja») ja Villu, kui meeles peame, et nii suurt ja üeüdist priiusesõa (Saksa mõtes «matside mäsu»), nagu see 1343 terves Eestis lahti pä asis, ilma suurte teole kulutajateta, tõliste rahvakangelasteta mõelda ei võ... Luuletatud on nad ses mõtes, et neil ajalooline ristität, ajalooliselt kinnitatud nimi ja pass puuduvad.» Ütlasi täendab kirjanik täe õgusega: «Sarnane passita, aga rahvale siisgi üiarmas ajaloo-kangelane on ju nät. ka Wilhelm Teil, kellest temaaegsed kirjad midagi ei tea.» Ka ajalooliste jutustuste juures mä arab nende mõu lugejale eriti see, kuivõd kirjanikul on õnestunud suure üdistava jõga kujude loomine --nii rahva- 452 kangelaste kui ka vaenlaste ja nende käilaste, reeturite kujude osas. Kunstivahendite käutamise laadi poolest tuleb Bornhöe jutustusi iseloomustada romantiliste teostena. Ja nad nätavad veenvalt, et ka niisuguse käitluslaadiga võb luua