Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ja tekib ekvatoriaal- ehk metafaasi tasand. Anafaas: ehk eraldumisfaas. Kromatiidid liiguvad poolustele ja kääviniidid lühenevad. Rakk venib ja poolustevaheline kaugus suureneb. Telofaas: ehk rekonstrueerimisfaas. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Kääviniidid kaovad ja tekivad tuumakesed. Kromosoomid organeeritakse tsentrioolide ümber ja tulevane tuumamembraan alustab moodustumist nende ümber. Kõige lõpuks järgneb telofaasile veel tsütukinees, mille käigus emarakk lahkneb kaheks identseks tütarrakuks. Mitoos on tähtis selleks, et suurendada rakkude arvu, mis omakorda tagab organismi kasvu. Mitoosi käigus asendadakse surnud hukkunud rakke. Meioos Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus tekib neli tütarrakku. See toimub sugurakkudes. Enne meioosi timub interfaas: DNA replikatsioon, raku kasv, jagunemiseks vajalike valkude süntees
tsentromeeridele. Mikrotorukeste kinnitumiseks on tsentromeeride läheduses spetsiaalsed alad- kinetohoorid. Metafaas- toimub kromosoomide lühenemine. Mikrotorukesed ja kromosoomid asetuvad raku kesktasandile. Moodustub metafaasiplaat. Anafaas- paarilised tsentromeerid eralduvad üksteisest, kääviniidid hakkavad lühenema ning tütarkromatiidid liiguvad seejuures raku eri poolustele. Telofaas- moodustuvad uued tuumakatted, tuumakesed. Kromosoomid dekondenseeruvad. Telofaasile järgneb tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine ja tütarrakkude teke. Meioos Tegemist on rakujagunemise viisiga, mille käigus tekivad sugurakud, kusjuures ühest eellasest ekib neli uut rakku. Meioos koosneb reduktsioonijagunemisest ja ekvatsioonijagunemisest, mis koosnevad faasidest, mis esinevad ka mitoosis. Oluline on ka see, et kahe jagunemise vahepeal ei toimu DNA replikatsiooni
· Kasvufaktorid (tsütokiinid) rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid, mis reguleerivad rakkude kasvu ja proliferatsiooni · Retseptorite poolt vahendatud toime - (neuraalne kasvufaktor, epidermaalne kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne) Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas Telofaasile järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine) Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad · Valgu kanalid · Retseptorid · Signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid Signaaali toojad: A. Füüsikalised signaali kandjad B. Keemilsed singaali kandjad Bioloogilised mõjurid (viirued, bakterid, naaberrakud) Keemilised signaali kandjad 1. Lõhna ja maitseained (keskkonnast) 2
mikrotorukesed mõlemalt pooluselt. Anafaas algab, kui tsentromeerid hakkvad teineteisest eralduma, kääviniidid alustavad lühenemist ning kromosoomid alustavad liikumist raku eri poolustele. Mittekinetohoorsed kääviniidid teevad samal ajal rakku piklikumaks. Anafaasi lõpuks on raku poolustel täielik kromosoomide komplekt. Telofaasis muutub rakk veelgi piklikumaks ning algab tuumakatete moodustumine. Tulemuseks on 2 geneetiliselt identset tuuma.. Telofaasile järgneb tsütokinees ehk raku tsütoplasma jagunemine ja kahe tütarraku teke (seda põhjustab loomarakus nöördumisvagu). Taimsetel rakkudel liiguvad Golgi kompleksi vesiikulid raku kesktasapinnale ja liituvad rakuplaadiks, mis suureneb ja moodustab 2 iseseisva plasmamembraaniga tütarrakku. Sellele järgneb tselluloosi ladestumine ja rakukesta teke. Meioos on rakujagunemine, kus diploidsest eelasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku
annaabi.ee 
