Mõisakompleks rajati tüüpilise barokse planeeringuga keskel peahoone ja kahel pool sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ka Uue-Põltsamaa mõis on barokk stiilis tellisseintega ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline. Fassaadil on näha lamedaid pilastreid, mis asetsevad vaheldumisi akende ja petikaekndega ühtlases rütmis. Katus on barokselt nõgus poolkelpkatus. Hiljem on kujundatud sissepääs, rõdupiirded ja juureehitus hoone põhjatiival. Sisekujundus on võrdlemisi hästi säilinud, ilmselt mängis siin rolli see, et aastatel 1921-1934 asus mõisahoones kool. Sisekujunduses tuleks suuremat tähelepanu pöörata saalile
Esimene rauakasutus arhitektuuris on Alvobacas Portugalis, kus malmist sambad toetavad korstnat. Edasi hakati rauda laialdaselt kasutama Prantsusmaal, Itaalias, Venemaal, Inglismaal. Rauda kasutati praktilistel, mitte esteetilistel põhjustel. Sama kehtib ka raudsõrestike kasutamise kohta vabrikutes. Williamm Strutt ehitas koos äripartner Richard Arkwrightiga kuuekorruselise vabriku, milles kasutasid katmata raudposte. See ehitis enam ei eksisteeri, kuid olemas on viiekorruseline tellisseintega malmpostide ja –taladega linaketrusvabrik, mille ehitasid Messrs Benyon, Bage ja Marshall 1796. aastal. Selline ehitusviis, kus puitu ei kasutatud hakkas kohe levima. Kerkis igale poole rauast vabrikuid. Fasaadidel esinevad detailid järgisid veel tolle aja itaalialikku või gootipärast stiili, kuid tagaküljel meenutab motiivide puudumine kahekümnenda sajandi asjalikkust. Fassaadikujunduses hakati kasutama täiesti tasapinnalist klaasi.
Maaülikooli metsamaja Metsamaja on orgaanilise arhitektuur i silmapaistev esindaja. See asub Fr. R. Kreutzwaldi 5 Tartus. See valmis 1984. aastal ja arhitektiks oli Valve Pomeister. Valmis ehitatud hooneosa dominandiks on Tähtvere dendropargi poolsel nõlval konsoolselt eenduv auditooriumiplokk, mis koos selle taustaks oleva lihtsa vonkleva Joonis 11 hoonemahuga on Tartu 20. sajandi üks efektsemaid ansambleid. Hoone on tellisseintega ja viimistletud heleda terrasiitkrohviga. Kasutatud on nii monteeritavat kui ka monoliitset raudbetooni. 1990. aastail paigaldatud aknaraamide, eriti aga aknaaluste pindade sinine toon on algsest mõnevõrra eredam. Hoone moodustab ansambli linna poole jääva Maaülikooli peahoonega. Suuremaid ja plaanistruktuurilt keerukamaid 1980.aastate alguses uusehitisi Tartus, asukohatingimusi orgaaniliselt arvestava lakoonilise mahutektooniga ja jõuliselt plastilise vormiga maja
Sama, ühekorruseline: 30...40 cm paksune lintvundament taldmiku laiusega cm: - välisein 8 80 40 40 - sisemine kandesein 11 100 40 40 Keldrita, kahekorruseline, 30... 40 cm paksune lintvundament raudbetoonlagede ja talla laiusega cm: tellisseintega: - välissein 8 80 taldmikuta - sisemine kandesein 11 120 40 Sama, ühekorruseline: 40-cm lint: postid 40*60cm - välissein 4 taldmikuta samm 1,5 m samm 3m - sisemine kandesein 6 taldmik 60 cm samm 1m samm 2m
Probleemid on kahtlemata paneelidevaheliste vuukidega. Tugeva külgtuulega on täheldatud sadevete läbitungimist läbi vuukide, aga uuringud on näidanud samuti ülemäärast õhu infiltratsiooni läbi paneelide vuukide. Halvemas olukorras on 197080-tel aastatel ehitatud tellisseintega hoonete fassaadid, eriti keraamilistest 12 kärgtellistest puhasvuuk-seinad. Mittepiisava külmakindlusega telliste kasutamine, konstruktsioonivead rõdudelt ja lodzadelt sadevete eemalejuhtimisel koos suurte seinapindade avatusega looduslikele mõjuritele on viinud tellis-fassaadipindade tugevate kahjustusteni. Enamikel juhtudel on täheldatud suuremaid kahjustusi lõunapoolsetel fassaadidel, kus kevadeti koguneb külmumise-sulamise tsükleid rohkem kui teistes suundades
vähemalt 120 mm. Vahetult pärast paneelide paigaldamist tuleb paneelid ankurdada ja monoliitida seintega või teiste jäigastavate konstruktsioonidega. Paneelidest koosnev terviklik plaat moodustatakse sarrustatud vuugivalude abil. Selleks paigaldatakse ümber paneelide grupi ringsarrus, milleks kasutatakse sarrusrauda minimaalse läbimõõduga vähemalt 10 mm ja vuugisarrustega igasse vuuki pikkusega vähemalt 1 m Joonis: Eelpingestatud õõnespaneelide monoliitimine ja ankurdamine tellisseintega: a otsast, c siseseinal, b servast a) 33 b) c) 34 Vahelagede temperatuuri- ja kahanemisliikumised ning plastsed deformatsioonid võivad põhjustada horisontaalsete pragude tekkimist väike-plokkmüüritises, eriti nurkades. Pragude vältimiseks tuleb vahelagi seinast vabastada nii palju kui võimalik. Kuni
annaabi.ee 
