ammooniumhüdroksiidi lisamisel ei värvunud oranziks. Selle põhjuseks võis olla vähene ammooniumhüdroksiidi lisamine, mille tagajärjel ei tekkinud piisavalt aluseline keskkond. 1.1.3.Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga (elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO 2 lisandiga) reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (türosiini radikaalid). Positiivse Milloni reaktsiooni korral värvub lahus või denatureerunud valgu sade roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik Valan ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Milloni reaktiivi ja soojendan segu 40-50 oC- ni. Järeldus Munavalgu lahuses tekkis paksem roosakas sade, seega sadestus denatureerunud türosiin välja. Zelatiini lahus värvus roosakaks, türosiin ei sadestunud välja. Türosiini olemasolu on tõestatud. 1.1.4.Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon
Hiljem jahutasin ning lisasin NH 4OH lahust, loksutasin. Lahus muutus oranziks, mis tähendab, et katse õnnestus, lahus muutus ammoniaagi lisamisel aluseliseks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, millega reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini(Tyr) radikaalid, mis esinevad enamike valkude koostises. Reaktsioonil värvub valgu lahus või denatureerunud valgu sade soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml munavalku, teise 1ml zelatiini ning lisasin mõlemasse 5 tilka Milloni reaktiivi. Soojendasin segu u 50°C-ni. Munavalgu lahusesse tekkis klompjas roosakas sade. Valk denatureerus ja sadenes lahusest välja. Zelatiini ahus muutus telliskivipunaseks, sadet ei tekkinud. Reaktsioon näitas, et mõlemas valgus esineb türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Näitab tsüsteiini(Cys) esinemist valgus
CrO42—ioonide lisamisel ei tekkinud esialgu aga telliskivipunast sadet. Sellepärast otsustasin kontrollida lahuse pH-d, mis pidi antud reaktsioonis olema neutraalne või nõrgalt aluseline. Indikaator aga näitas tugevat aluselist keskkonda (tõenäoliselt eelnevalt lisatud ammoniaakhüdraadi vesilahuse lisamise tõttu ning tekkinud kompleksi ülekaalu tõttu), seega lisasin reaktsioonisegusse natukene hapet, et pH-d alla viia. Selle tulemusel värvus sade telliskivipunaseks, nagu oleks pidanud. Ag+-ioonide üleminek ammiinkompleksi on raskendatud, kui lahuses on rohkem Hg22+-ioone, mis, reageerides ammoniaakhüdraadi vesilahusega, annavad vaba Hg. Hõbeammiinkompleksiooni dissotsatsioonil tekib Ag +- ioon, mis reageerib vaba Hg-ga ning sademesse jääb Ag koos Hg ja NH2HgCl-iga. Küsimused 1.Esimese rühma katioonide eraldamine lahusest põhineb rühmareaktiivi HCl lisamisel, mille tagajärjel tekivad lahustumatud kloriidid, mida on näha valge sademena. 2
Katse 4 IV rühma katioonide (Ba2+, Sr2+ ja Ca2+) tõestamine leekreaktsioonidena Katse teostamist demonstreerib esmalt õppejõud ja seejärel teostatakse üliõpilaste poolt Mõnede metallide kloriidid annavad gaasipõleti leeki viiduna iseloomulikke värvusreaktsioone: Na- soolad värvivad leegi kollaseks K- soolad lillaks Ca- soolad telliskivipunaseks Ba- soolad roheliseks Sr- soolad karmiinpunaseks Uuritav aine viiakse leeki kroomnikkel- või plaatinatraadist leeknõelal. Eelnevalt tuleb kontrollida leeknõela puhtust. Selleks kastetakse nõel konts. soolhappesse ja viiakse gaasipõleti leeki. Kui nõel on puhas, siis leek ei värvu. Kui leek värvub, siis puhastatakse seda korduva soolhappesse kastmise ja kuumutamisega seni, kuni leek enam ei värvu
Võime järeldada, et munavalgu lahuses on aromaatsete tuumadega aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi. See on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmasikhappes vähese lisandiga. Reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Milloni reaktiiv on tugevalt toksiline ja korrodeeruva toimega. Töö käik · Võtan 2 katseklaasi. Ühte valan 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. · Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahus muutus valgeks ja häguseks. Zelatiini lahus jäi endiselt värvituks. · Soojendan reaktsioonisegu 40-50 -ni. Munavalgu lahus muutus helekollaseks ja selles on helekollane-roosakas paks sade.
Temperatuuril üle saja kraadi eralduvad gaasiline ammoniaak ja lämmastikhappe aurud, mis on sissehingamisel ohtlikud nii inimestele kui loomadele. Nitraate kasutatakse väga palju väetistena ja lõhkeainetena, pürotehnikas, ravimites, puhaste metallioksiidide saamisel, tekstiilitööstuses. Strontsiumnitraadi mõjul värvub punaseks, baariumnitraadi mõjul leek roheliseks ning kaltsium-, kaalium- ja naatriumnitraadi mõjul vastavalt telliskivipunaseks, violetseks ja kollaseks. Seepärast rakendatakse neid sooli rakettides ja ilutulestikes. Põlevaid värvilisi tulesid tuntakse bengaalitulede nimede all. Tuntumateks nitraatideks on KNO3 india salpeeter, NaNO3 tsiili salpeeter, Ca(NO3)2 norra salpeeter, NH4NO3 ammooniumnitraat, AgNO3 põrgukivi. Viimast kasutatakse meditsiinis, kuna tal on söövitavad omadused, põletikuvastane ja baktereid hävitav toime. Söövitavate omaduste tõttu kasutatakse teda näiteks
Lehekülje algusesse II rühma katioonide tõestamine, eraldamine ja segu analüüs. II rühma kuuluvad Ba+2,Sr+2 ja Ca+2.Nende o.-a. on püsiv, nad ei põhjusta ühendite värvust,paljud hapnikhapete soolad on vähelahustuvad (iseloomulik on sulfaatide väike lahustuvus). Ba+2-ioonid värvivad leegi kollakasroheliseks,Sr+2-ioonid karmiinpunaseks ja Ca+2-ioonid telliskivipunaseks. II rühma katioonide eraldamine. On võimalik vaid pärast III,IV ja V rühma täielikku eraldamist.Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3 .Vajalik pH on 9,0-9,3 (ammooniumpuhver).Sadestamine toimub kuumast lahusest.Võta katseklaasi ~2 cm3 uuritavat lahust, lisa ammooniumpuhvrit ja kontrolli pH.Seejärel lisa sadestusreaktiiv (~2 cm3).Sega klaaspulgaga ja kuumuta (ettevaatust keemistõugetega! ).Tsentrifuugi (2 võrdselt täidetud tsentrifuugiklaasi! ).Kontrolli