Rõduplaatide servades ning raudbetoonist rõdupiiretel leidub korrosioonikahjustust ning mõningast betooni pudenemist. 23. Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vundamendi tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. (konspektides sellest vähe juttu) Vundamentide materjalidena kasutati paekivi, betooni, kivikbetooni, raudbetooni, silikaatbetooni, keraamilisi telliseid ja pinnasbetooni. Lintvundamendid ehitati paneel,- suurplokk- ja tellishoonete kandvate seinte alla pideva lindina. Peamiselt kasutati monteeritavaid lintvundamente, sest nõukogude ajal soositi monteeritavate elementidega ehitamist. Peamisteks probleemideks vanade vundamentide puhul on nende ebaühtlane vajumine. Seda võib olla põhjustanud otsene inimese poolt põhjustatud asjaolud (Hoone kõrvale tehakse vundamendist sügavamaid kaeveid; vigased aluse uuringud; vead koormuste määramisel jne).
8.5. Raudbetoontalade ristlõikeid: a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele (120 või 250mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks.. Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hoones. Ühekordse hoone samba pikkuse määrab ära hoone kõrgus. Mitmekorruseliste hoonete sammaste pikkus on enamasti 2 korruse kõrgust, harvem ka ühe korruse kõrgus.
Praktikas võib see osutuda mittetoimivaks, sest aurutõkke kile on paigaldamisel kinnitushaakidega rikutud või isegi seinakontaktide kohal läbi lõigatud. Üheks sobivaks variandiks on aurutõkke kile paigutamine ca 40 mm sügavusele sisepinnast, et seda ei kahjustaks elektriinstallatsiooni tööd. 23 On teada, et vanade tellishoonete massiivsed välisseinad on hästi vastu pidanud, ka pole nendes tekkinud niiskuskahjustusi, kui ruume on normaalselt köetud ja õhutatud. Kahjuks on nende hoonete küttekulu ülemäära suur, arvestades praeguse kütteenergia hinda. Uute, mitmekihiliste välisseintega hoone välisseina võib
..120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele (120 või 250mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks.. Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hoones. Ühekordse hoone samba pikkuse määrab ära hoone kõrgus. Mitmekorruseliste hoonete sammaste pikkus on enamasti 2 korruse kõrgust, harvem ka ühe korruse kõrgus.
. .120 mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab t~llise mõõtudele (120 või 250 mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puh~l ukse- ja aknaavade sildamiseks Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neilolema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hones Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Treppide elemente on kahte tüüpi -trepimarss ja podestipaneel. Üksikelementidest
Joonis 9.8.5. Raudbetoon-talade ristlõikeid: a – ristkülikuline, b – L-kujuline, 131 c ja d – T-kujulised, e – riivtala, f – topelt T-kujuline. Sillustalad on kõige väiksemad talad. Nende laius vastab tellise mõõtudele. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks. Sambad. Sambad on ruudu-, ristküliku või ringikujulise ristlõikega. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks. See sõltub samba asukohast hoones. Joonis 9.8.6. Raudbetoonsammaste kujusid. Vahelaepaneelid. Need võivad olla: ribakujulised paneelid, tervet ruumi katvad suurpaneelid.
annaabi.ee 
